Täna oli siis uue mudeli esitlus, õnneks ei pidanud ma mitte ühtegi sõna ütlema, istusin kahe oma rühmakaaslase vahel ning tundsin end kui pisike inimene :D Ma ei öelnud küll midagi, aga niisama istuda oli ka hirmus. Meie kontseptsiooni mudel.
Saime päris häid ideid juurde ning kriitika oli hea. Ma pean ikka ja jälle ütlema, kuidas siinne kool mulle ikka meeldib. Keegi ei tee sind maha, kriitika on konstruktiivne ning meeleolu on positiivne ning sa tunned end ikka kui asjalik inimene. Vabandused, aga Eestis ma nii ei tundunud kunagi, kui midagi esitlema pidi. Enamasti. Siin on kõik, õppejõud ja üliõpilane, ühel tasandil. Keegi ei ütle "õppejõud" või "professor" ka mitte. Inimesi kutsutakse eesnime pidi.Iga rühma mudel pandi suure (tulevase) mudeli peale, et seostada seda ümbrusega (mu eesti keel longab ikka kõvasti juba :D). Ja nii me istusimegi laua ümber ja kuulasime esitlusi (pildistamise hetkel on paus tegelikult).
Kui ma täna koju tulin, siis oli mu ukse taga pakike Eestist. Ma arvasin, et homme tuleb alles, nii et see üllatus tegi tuju kohe veel paremaks! Eesti leib ning 3 in 1 kohvi maitseb kirjeldamatult hästi :D
Ahjaa, ma sain ükspäev teada oma eelmise kursuse hinde...10 (B) sain. Ma olin väga üllatunud, sest esiteks ma arvasin, et see on pass/fail kursus ja teiseks oli tegemist ju analüüsiga ja uurimusega ning selle eest B saada...ma ületasin isegi enda ootused:D
Ja siis ma pean veel ära märkima ühe Maikeni leiu. Umbes aasta tagasi osalesin fotokonkursil, mingi rohelise ülikooli teema oli vist (?) ja siis nüüd ilutseb üks mu piltidest kooli koduleheküljel. Natuke uhke tunne oli isegi enda üle! :D
