See you soon CPH

Läbi sai see muinasjutt. Läbi sai elu Taanis.
Täna hommikul pakkisin veel viimaseid asju, üritasin veel mingitest asjadest loobuda, aga ei saanud. Töinain ma muidugi terve hommiku, lõpuks sain siiski pidama, sest Camilla tuli ka juba koju. Andsin kõik oma asjad, mis kohvrisse ei mahtunud temale, oma lipu peale palusin ka kirjutada ning lõpuks näitasin talle toa ette ning sain tagasi oma tagatsiraha. Ma ei lahkunudki teoreetiliselt vaesena Taanist. Proovisime veel arvata mu kohvri kaalu...pakkusime 20 kg kanti. Aeg oli siis viimaks kõik maha jätta ning rongijaama teele asuda. Camilla oli nii tore ja tassis mu kohvri trepist alla, kolmandalt korruselt!!! See oli jube raske. Ja siis ma läksin oma kogu tavaariga nagu tigu...ning lehvitasin oma naabrile.
Rong õnneks täna sõitis ning lennujaama minek polnud keeruline. Lennujaamas polnud ka nii palju inimesi, kui nädal tagasi...selle üle oli ainult hea meel. Hakkasin siis oma pagasit ära andma...mul oli raskusi juba selle lindile tõstmisega :D 25 kg! Siis öeldi mulle, et oi see on liiga raske, et kas vähemaks ei saa asju võta...mul oli kindel vastus " NO " ning küsisin, et palju juurde pean maksma :D Aga ta kogeles natuke ning ütles, et okei las ta siis olla :D VEDAS mul jälle. Läksin kiirelt siis turvaväravatest ka läbi, panin oma asjad käru peale ning läksin shopingule. Ostsin omale "I love Copenhagen" võtmehoudja ning olin väga rahul sellega. Nüüd on mul ainult võtit vaja. Mul oli veel 1,5 h aega lennukile.
Lennuki peale minnes öeldi "tere", ma ütlesin "hi" ning terve lennu vältel rääkisin ma inglise keeles :D Ma oleks võinud seda ka teha hiljem tegelikult. Lennata on ikka maruvahva ja Estonian Air mulle üldiselt meeldib. Tallinnasse jõudes oli ilm ilus...läksime kõik pagasit ootama ja ootasime ja ootasime ning seda ei tulnudki. Siis ootasin ma seal "pagasi küsimuste järjekorras" mingi 1,5 h, ma olin viimane järjekorras muide. Ehk siis pagasid jäid kõigil Copenhagenisse. Ma olin muidugi suhteliselt õnnelik, et ei pea seda bussijaama tassima. Sest ma läksin ju koju bussiga. Nii palju mind tagasi oodatigi (sry pidin südamelt ära rääkima). Aga õnneks lubati Cargoga Viljandisse ära saata. Mulle väga sobis.
Bussijaama jõudes avastasin, et eurosid on mul vähevõitu...pilet maksis 8 euri ning mul oli neid 8,3..selline napikas! Ma veel arvasin enne piletiostu, et võtaks midagi süüa ka ehk :D Peaaegu polekski koju saanud :D Bussisõit oli mingi marupikk, muusikat ei viitisnud ka kuulata, mõtlesin asjade üle järele, üritasin olla positiivne. Tegelikult see kohvrijama pakkus mulle palju nalja, nii et sain veidi mõtted eemale masendunud olekust.
Lõpuks jõudsin siis Viljanidsse...seal olid mul vastas ema, onu ja tädi. Nii tore. Kodus sain veel tunnipikkuse kalli väikeõelt, kes polegi enam nii väike. Ta tegi mulle parasjuagu mustikamuffineid.
Nii ma siis jõudsingi koju.

See oli mu viimane postitus, sest "Life in Denmark" sai praeguseks läbi. Just nimelt praeguseks, sest kohvriloo ning bussiloo ridade vahelt võib välja lugeda palju asju. Võib-olla tuleb varsti jälle "Life in ? " või jätkan oma Taani lugu.

Malmö

Täna oli lõpuks see päev, kus ma jõudsin Malmösse. Müüsin oma ratta maha paar päeva tagasi, sain rikkaks ning kuna raha peab ringluses olema, siis kulutasin selle ka kohe ära.
Nii, et Hannaga välismaale!
Päev algas maruhästi, päike paistis ja mina ruttasin linna emale suveniiri ostma. Sain mis tahtsin ning siis tõttasin stationi poole. Rong meil muidugi hilines jälle, seda juhtub viimasel ajal siin tihti. Aga 33 minutiline sõit viis meid Rootsi.
Esmapilgul ei saanudki aru, et me kuskil mujal oleme. Ainult station oli poole vingem kui Copenhagenis. Üldmulje linnast oli suhteliselt sarnane meie elukohaga. Otsisime üles turistupunkti, varustasime end kaartiga ning peab mainima, et oleme juba palju pädevamad kaarti lugemises, kui need paljud kuud tagasi!
Esimene idee oli siis minna shoppama! Käisime läbi mõned poed ning siis enam ei viitinud. Inimesi siin oli ka nii vähe. Liiga vähe. Otsisime hoopis söögipoe, ostsime igasugust head kraami ning läksime piknikule (sorry Hanna, ma sinu varianti siia ei kirjuta:D).
Istusime lõõmava päikese all, nosisime head ja paremat ning imestasime elu üle. Mingil ajal võtsime end kokku ning jätkasime oma turistiteekonda. Läkisme parki number 1. Meie avastus oli igatahes see Malmö puhul, et kõik kujud siin on alasti. Sellest tegme järeldused (ning muudest asjadest ka), et ööelu on siin kirev ning inimesed on põhimõtteliselt alasti :D Aga park number 1 oli ilus...ja suur. Mul on palju pilte ka, aga neid näeb mu arvutist.
Käisime ka pargis number 2. See polnud midagi erilist tegelikult. Seal pidi olema loss minu mõtete järgi, aga selline nagu ta mul mõttesi oli, sellist seal polnud :D Teistmoodi oli.
Aga me lõpetasime oma pika jalutuskäigu mere ääres, kus oli tõeliselt ilus. Merevesi oli soe, vihma tuli ka 2 piiska ning alguses lõputuna tunduv tee läks otse merre.
Nii me istusime seal, imestasime jälle elu üle ning otsisime Malmö next top model'it.
Kell lendas sel päeval valgukiirusel ning aeg oli sättida end tagasi stationisse.
Algas 33 minutiline tagasisõit Copenhagenisse.
Seejärel oli juba teada värk, et tuleb öelda "nägemiseni" Hannale.
See päev sai liiga kiirelt läbi.
Aga see oli üks ägedamaid päevi. And Hanna is awesome!

Viimane nädal.

Eelmisel reedel tuli mulle külla ema. Ma olin nii ootusärevuses, et isegi öösel ei saanud magada. Lennujaama jõudsin ka juba pool tundi varem.Ülimalt tore oli näha oma ema. Emotsioon on laes ja pisargi tahtis silma tulla.
Sõitsime siis edukalt minu juurde. Sõime kooki ja jõime teed ning seejärel asusime "päev 1" tuurile.

Koogi tegin ise.

Käisime siis kodu lähedal asuvates parkides ning mu kooli juures. Viimase juurest avastasime ilusa roosiaia. Me tegime miljon pilti ka nende nelja päeva jooksul, aga neid võib minu arvutist näha. Hiljem läksime poest läbi ostsime süüa ning läksime koju pastarooga valmistama. Taanipäraselt oli söögi kõrvale õlu, et emps ikka saaks aru, et reisil on :)
Päev 2 oli täielik shopingu päev. Ma arvan, et ma ise pole ka siin niimoodi ja nii kaua poodides käinud. Aga igasugu tavaari sai kokku ostetud ning kõik said midagi. Nyhavnis käisime ka ning teatri ja ooperihoone nägime ka ära. Pärast seda hakkasime kodupoole liikuma, kell oli juba õhtus ning taevas paukus. Vihma ja äikese kätte jäime siiski. Aga polnud hullu. Kui siin tõsiselt tormiseks kiskus olime juba kodus tagasi. Mõningaid pilte tollest õhtust ning üleujutatud Copenhagenist võib näha siit: http://www.dr.dk/Nyheder/Billedserier/2011/07/04145721.htm.
Päev 3 algas suhteliselt paljutõotavalt. Ilm oli ilus ning mul olid kõik plaanid tehtud, mida teha, kuhu minna...ning kuna oli kuu esimene pühapäev, siis ka rongid olid tasuta. Läksime siis rõõmsalt rongijaama ning oh seda üllatust, rongid ei sõitnudki! Sest eelmise päeva äike, sadu ning üleujutus olid oma töö teinud. Me veel tammusime järgmisesse jaama ning siis järgmisesse...et äkki sealt sõidavad, aga oh ei. Tee peal nägime veel pissivat tüüpi ka. Igatahes oli siis selge, et ega me täna kuhugi ei sõida, Hillerød jäid ära, Klampenborg samuti ning kõik see tee tuli jälle kõndida. Aga ega me sellest väga palju end kõigutada ei lasknud. Ma olin tegelikult väga pettunud, oleks tahtnud Frederiksborgi lossiparki veelkord näha. Aga hea küll. Läksime siis linnapeale. Otsustasime ära käia kanali tuuril, ehk siis läksime paadiga sõitma mööda kanaleid...giid rääkis kus miski on ning oli päris huvitav. Palav oli ainult. Hiljem käisime veel suveniiri poes ning siis tahtsime koju tagasi minna. Ahjaa, vahepeal käisime Rosenborgi pargis ka. Jube väsinud olime ja jala ei viitsinud ning ei jõudnud kuidagi. Kuna aga rongid ja ka metroo ei töötanud, tuli minna bussiga. Mina aga ei tea Copenhaageni bussiliiklusest ega peatustest mitte kui midagi. Noh ja siis oligi "veidi" keeruline. Kuid lõpuks pikka otsimise peale saime enam-vähem õige bussi peale. Vihma muidugi hakkas jälle sadama ning koju jõudes olime nagu märjad kassid. Õhtuks tegime pitsat ning puhkasime niisama.
Päev 4 algas hästi. Kell 15 läks lennuk, mis tähendas, et meil aega küll enne seda! No ja siis otsustasime ära käia veel Valbyparken'is. See vist meeldis empsile küll :) No ja siis 12ks olime minu juures tagasi, panime asjad kokku ning enne 13 hakkasime siis rongijaama poole astuma, et lennujaama sõita. Aga mis te arvate, et rongid olid esmaspäeval juba töökorras? EI OLNUD! No kurja. See siis tähendas seda, et ma pidime bussiga minema, ehk siis nagu ma enne mainisin, ma ei tea siinsest bussiliiklusest eriti palju...
Aga ma tegin enne kodutööd ning vaatasin välja bussid, mis lennujaama poole liiguvad. Minu vaatamise järgi oleks me pidanud lennujaamas olema pärast poolt kahte...Aga see buss mille peale me istusime ei olnud vist päris õige. Igatahes sõitis see mingisse eriti getopiirkonda, kus me pidime ümber istuma...kell hakkas juba 14 saama siis. Seejärel otsisime uut bussi, mis pidi lennujaama minema, leidsime. Peatusi enne lennujaama oli mingi 50 vähemalt :D Metroo peale ka ei julenud mõelda, sest me ei teadnud, kas see töötab..niisiis jäime bussi ning sõitsime ja sõitisme...kuni jõudsime mingisse lõpp-peatuse moodi kohta...tuli uus bussijuht ja küsis kuhu me tahame minna??? Ma ütlesin, et lennujaama...tema "aga te olete vale bussi peal". Minu reaktsioon oli "ou no" ja virutasin omale käega vastu pead :D:D:D Bussiijuhil oli vähemalt naljakas. Aga õnneks ei olnud õige buss kaugel ning saime jälle ümber istuda. Kell hakkas siis juba poole kolme poole liikuma. Buss sõitis õige terminali ette ning me taipasime ilusti maha ka minna. Kell oli siis vist pool kolm juba. Masinas oli vaja tsekk inni teha...selle tegemine oli juba õnnemäng, sest seal polnud mingit Estonian Air'i vaid SAS...no aga ma siis katsetasin ja läks õnneks. AGA pagas tuli ära anda...ning seal oli oma miljon inimest, kes järjekorras seisid. Me siis olime paanikas, küsisime et kas kuidagi kiiremini ei saaks...õnneks üks juhatas meid sinna "kassa juurde" ning saime peaaegu kohe. Kell oli siis juba 14:40 kanti. Jooksime siis turvaväravate juurde ning sealt läks ema juba ise edasi. Ma lihtsalt lootsin, et seal pole sama miljon inimest nagu pagasi drop'is.
Siis ma läksin ning istusin lennujaama ja metroojaama vahel. Muideks metroo töötas :D Koju ei julenud minna, sest äkki jääb ema lennukist maha. Nii ma siis olin seal poole neljani vist, aga keegi ei helistanud mulle...niisiis läksin koju ning mõtlesin igasugu muid asju edasi...et äkki ta pani telefoni suurte pagasisse ning nüüd passib kuskil...inglise keelt ei oska ning mind ka üles ei leia:D
Aga hiljem ma siiski sain teada, et ta on Tallinnas ning turvaväravates oligi miljon inimest, kuid ta sai sealt ka viipekeelega kiirelt läbi ning lennukile jõudis nii, et lennuki uks suleti tal seljatagant. See oli ikka küll väga napikas ma ütlen ! Aga ma õppisin sellest midagi...pühapäeval hakkan ma juba kl 11 minema kodust, et jõuda samale lennule, kl 15. Mul on veel tonn kaaluv kohver ka.
Vot siis, selline oli nädalalõpp ja algus.
Kohe saab neljapäev ka läbi ning mul on ainult reede, et nautida viimaseid Copenhagen'i võlusid. Laupäeval lähen Rootsi, Malmösse. Ning pühapäeval kell 15 lendan Eestisse tagasi. Muinasjutt saab läbi ning reaalsus hakkab jälle peale pressima. Ma ei ole sellest vaimustuses. Ja ma ei taha üldse tagasi minna.

Nädala lõpp ja algus.

Ma olen neli päeva järjest sõitnud Østerbro vahelt...45 minutit sinna ja tavaliselt öösel 45 minutit tagasi...ja täna ma seda teed ette võtta ei saagi.
Pühapäeval oli meil väike istumine Elisabethi rõdul (kursusekaaslane Austriast). Sain jälle Copenhaageni katuseid vaadata ning õhtuks oli päev otsa kestnud pilves ilm otsa saanud, ning taevas oli enam-vähem selge ning sai nautida päikeseloojangut toredate inimestega.

Esmaspäeval ehk siis eile käisin ma Ameerika tüdruku (Colleen Californiast, kursusekaaslane) "sweet 21" sünnipäeval (DONE! :D). Inimesi oli seal ikka igaltpoolt jälle - Itaalia, Prantsusmaa, USA, Poola, Austria, Austraalia ja kindlasti kuskilt veel. Väga erinevad temperamendid ning kõik muu oli kokku segatud. Colleen ise on juba nii ameerikalik, seda on väga lahe jälgida tegelikult...nagu filmis:D Isegi traditsioonilised cup cake'd olid esindatud, ning taani hot dog. Jah, taanis on oma hot dog. Ma ei tea, mis eristab teda teiste maade omast, aga kõik on sellest suht vaimustuses :D Ning taani lipud igalpool. Tõsiselt, meie, Eestlased võiks/peaks ka oma lippu nii väga armastada, ehk? See peaks koguaeg lehvima kui miskit toimub :D

Sünnipäeva laps seisab.

Poolalastel on traditsioon lüüa jalaga tagumikku, kui on sünnipäev...seekord siis 21 korda! :D

Ameerika seaduste järgi jõi Colleen eile alkoholi esimest korda.

Elisabeth ja Marie valssi õppimas.

Aga tegelikult eilne õhtu nii väga pidu ja pillerkaar kokkuvõttes ei olnudki...sest me jätsime ka kõigiga hüvasti. Sai kõigiga kõvasti kallistatud ning nägemiseni öeldud! Just, sest ma näen neid inimesi veel, tulevikus. Muidu ma vihkan neid "hüvastijätte". Alguses nagu ei saa aru, et päriselt ka ei näe seda inimest homme või ülehomme...aga hiljem jõuab see kohale. Aga täna läks Marie, homme läheb Elisabeth, ülehomme Kathi, üleülehomme Elisabeth 2...jaa nii edasi. Kurb oli. Sellepärast ongi täna veider olla, sest ma istun kodus. Ma pidin küll Amager strandparki minema pildistama loojangut, aga homme siis lähen...täna sai niigi mitu tundi päikse käes lesitud, selg ja nägu annavad tunda.
Ahajaa, muide ma müüsin oma ratta ka eile maha, teoreetiliselt...päriselt müün 6ndal. Sel hetkel mul natuke koitis küll, et miski nagu kaoks ära...ratas on küll nagu mu elu osa nüüd. Huvitav kas mul Eestis ka õnnestub sõita nii, et ma ellu jään?

Østerbro Kollegiet

Eile terve "hommiku" molutasin niisama. Mõtlesin, et peaks minema poodi, aga jõudsin sinna vist alles kella 14 ajal. Poodi oli vaja minna selleks, et üleeile seal BBQ'l olid ühtedel inimestel nii head mõtted peas. Nimelt nad ostsid taani lipu ning lasid sinna peale kirjutada oma siinsetel sõpradel. Kas pole mitte geniaalne? No ja siis ma pidin ka minema lippu ostma ning nüüd mul ongi 90x150 cm lipp :D Mule pole isegi Eesti lippu nii suurt :D Mul on kahju, et ma enne sellest geniaalsest mõttest midagi ei kuulnud, või et ma ise selle peale ei tulnud! Nüüd saavad ainult üksikud inimesed sinna kirjutada, aga nad saavad palju kirjutada:D
Eniveis, eile käisin veel linnas korra, sain Mariega kokku, vaatasime ühte katuseaeda ning tulin koju tagasi.
Kella 21ks sõitsin Østerbro Kollegiet'i, seal pidavat olema mingi istumine. Läksin sinna ning teisi polnudki veel saabunud. Tsillisime Marie ja Blandine'ga niisama ning vaatasime videot, mis Bordeauxis tehtud sai, see on priceless! :D Ma juba ootan, kuna ma selle endale ka saan.
Lõpuks läksime välja terrassile, teised olid ka juba saabunud vahepeal ning tsillisime seal edasi. Väga ilus päikeseloojang oli. Ja siia jäin ma ilma ühest oma fotoaparaadi jubinast, see kukkus puitlaudise vahele, mis seda terrassi kattis ja enam kätte seda ei saanud. Aga üks ütles mulle selle peale, et vähemalt jäi mul suurem osa fotokast alles :D
Ja siis ma kimasingi kuskil 1 ajal koju tagasi ning avastasin tee peal, et ma pean ennast kokku võtma ning statiiviga mõnda kohta tagasi minema, siis kui pimedaks hakkab kiskuma! Sest siin on 4 (?) veekogu, mida me nimetame järvedeks ning need peegeldused mis seal tekivad on imeilusad!

BBQ

Mitu korda päevas ei ole küll viisakas kirjutada, aga ma käisin täna piknikul jälle. Erasmuslaste piknik oli ning me siis istusime ühes marusuures pargis, mõned grillisid (need kes veel rikkad on) ning olime niisama suure ilusa muruplatsi peal. Mu kursuselt oli seal 5 inimest nii, et oli ikka tuttavaid nägusid ka.

Igatahes hakkas mul nüüd päris kurb. Marie (see prantsuse tüdruk), kes alati nii rõõmus on juba mitu päeva nii kurb olnud, et mul hakkas ka kurb.
Ja muidugi tuli meil ka vahepeal padukat ning ilm oli juuni lõpu kohta ikka päris külm, kuid lõpuks tuli päike ja vikerkaar ka ikka välja :)

Jaanipäev!

Kuna me Hannaga ei saanud osa päris Eesti jaanipäevast, siis tuli korraldada jaanituli Taanis Eesti moodi. Läksime parki ning panime grillitule hakkama,
grillisime Hanna marineeritud kana, mis oli vägagi maitsev.
Hanna näitas oma grillimistaset ka. Kõrgtase!Siis kutsusime rahva kokku ning suundusime Frederiksberg havn'i,
süütasime päris oma jaanitule ning isegi bänd tuli kohale, kelle kutsunud olime! Ning me olime üllatunud orkestri repertuaarist - nt sai kuulda ABBA muusikat, kuid Eesti sülti tuli ka.
Nii me siis seal kõik istusime, mõned ka seisid ja nautisid neid mõnusaid muusikarütme.
Me olime ka oma saavutustega päris rahul ning nautisime ka seda jaanipäeva täiel rinnal. Kõhud olid pungil täis, nagu jaanipäeval ikka kombeks!
Kui kell hakkas 23 liginema mõistsime, et taanlased nii kõvad jaanimöllu inimesed ei olegi, sest mingil hetkel hakkasid nad kõik lahkuma. Aga no anname andeks, sest neil täna ikkagi tööpäev. Võib-olla oli asi ka selles, et park, kus me olime suleti idee poolest 23:00. Umbes sel ajal KUSTUTATI meie jaanituli veega ära! Kujutate ette? Eestis lastakse sel ikka lõpuni põleda. Aga no hea küll, selle andsime ka andeks, sest me viibime ikka Taanis antud hetkel.
Aga ma arvan, et 23:30 ajal, tuli üks tädi meie juurde, kes ütles, et park suletakse ning oleks meeldiv, kui me lahkuksime ning soovis meile ilusat koduteed. Viisakas oli. Eks me ka siis pakkisime asjad Taani moodi kokku ning liikusime kodu poole.
Selline jaanipäev siis, millega ma igati rahule jäin! Sest seltskond oli hea ning söök maitses hästi! :)

18

Jalutasin täna mööda linna ringi...tuli kuskil 6 h jalutamist. Väga mõnus oli tegelikult, hiljem olin väga väsinud ainult.
Nägin palju turiste ning ilusaid laevu...ilm oli ilus ning vihma hakkas alles siis sadama, kui ma juba kodus olin.

kool on läbi.

Täna on see kurb päev, kui kool sai lõplikult ja ametlikult läbi siin Kopenhaagenis. Ma olen kurb kui aus olla, sest inimesi oma kursuselt võin ma näha nüüd ainult facebookis, enam pole neid hiliseid koolisistumisi, neid norimisi, vaidlemist ega mitte midagi. Kuidagi tühi tunne on. Seda tunnet tavaliselt suvevaheaja alguses küll ei ole.
Et siis täna oli meil projektiesitlus. Peab ütlema, et hommikul olime me üsnagi kindlad, et meie projekt on päris hea. Harjutasime esitlust veel enne "finaali" ning kõik oli bueno. Loomulikult olin ma jälle närvis, kuid ma arvan, et esitlus läks meil hästi. Ma jäin endaga päris rahule, sest ma üritasin ennast kontrollida ning rahulikuks jääda...mis tuli mul päris hästi välja. Ainult lõpus läks natuke käest ära...aga siis oli juba lõpp ka. Aga pärast grupiesitlust oli meil ka individuaalne jutuajamine. Christine oli esimene, ning kui ta välja tuli sealt, siis oli ta päris positiivselt meelestatud. Seejärel oli minu kord minna. Küsimused olid suht loogilised ning ma sain neist ilusti aru, aga no kurja nad küsisid selliseid asju, millele me polnud nagu eriti tähelepanu pööranud...ja siis ma seletasin ja seletasin...mulle tundus, et koguaeg ühte sama asja ning mulle tundus ka, et nad ei saa üldse aru mida ma mõtlen oma jutuga :D Suht närvi ajas...ning siis sain teada, et mu illustratsioon oli ka suht kräpi ..ei no tänks. Aga üldiselt olin ma nõus küll nende kriitikaga...vähemalt enamusega ning ma jäin endaga ka selles suhtes rahule, et ma üritasin vastu vaielda normaalses koguses...sest Peter'ile oli võimatu vahele segada...sest ta muudkui rääkis ja rääkis ja....rääkis :D Nii et ma ei lahkunud sealt ruumist just eriti positiivses meeleolus :D Siis läks sinna Henrik, kellelt küsiti samu küsimusi nagu minult ning ta tuli tagasi sama masendunult nagu ma :D ning siis me arutasime ukse taga, seni kuni Gustav oli eksamil, ning jõudsime suht järeldusele, et ega siit head hinnet ei tule. Siis tuli tagasi Gustav, kes oli nagu väga positiivses meeleolus...see oli nii naljakas moment :D Me olime juba seal sügavas depresioonis ning siis tuleb keegi "everything is so good" tundega. Aga lõpptulemuseks saime me kõik hinde 7 (ehk C), olime suhteliselt pettunud, aga hea küll. Vähemalt saime me kõik sama hinde. Tegelikult hetkel mul polegi seda tunnet, et kehv hinne vms...mul pole nagu mingit tunnet.
Aga igatahes, hommikul rääkisime, et pärast "finaali" läheme teeme ühed õlled...õigemini see oli nii. Henrik, Gustav ja Christine rääkisid ning siis vaatasid kõik minule otsa:D See oli ka meie grupi eripära, kõik vaatasid alati minule otsa, kui dringile mineku jutt oli. Nii me siis istusimegi koolist üle tee olevas baaris, õigemini me vedasime toolid ja laua keset tänavat ning istusime seal ning rääkisime oma mõtetest ja tunnetest ning millal koju lähme ja mis me muidu teeme. See oli nagu mingi final talk.
Siis tuli hetk, mil tuli laiali minna...oli lõpukalliralli ning FIN.
Nüüd ma istun kodus, sõin ära oma tervisliku õhtusöögi, võileivad, ning mõtlen, mida ma kõik pean ära tegema nende 19 päeva jooksul, mil ma veel Kopenhaagenis olen.

Läbi?

See nädal on ikka päris ulmeline olnud. Hea grupitöö tulemusena on valminud projekti programm ning 2 maketti ning plakatid on ainult veel küsimärgi all, st meil on tehtud, aga peame veel nädalavahetusesl neid kriitilise pilguga vaatama.
Eile istusin ma koolis kella 10ni õhtul ning tegin seda plakativärki. Nii kaua ei olnud mul plaanis küll olla, aga vihma hakkas vahepeal sadama ja siis ma muudkui ootasin ja ootasin millal see järele jääb, aga ei jäänudki. Lõpuks läksin vihmaga koju. Ma pole elu sees niimoodi vihmas sõitnud rattaga. Sadas ikka täielikku padukat, keegi oleks nagu kallanud ämbriga seda vett, kõik voolas ja nähtavus oli kohati nullilähedane. Minu ees sõitis veel mingi onu, kes 1 ei näinud vihma tõttu midagi ja sõitis singavonga või 2 oli lihtsalt väga purjus:D Koju jõudsin siis ma lihtsalt väänasin riideid kuivaks.
Täna hommikul läksin siis jälle kooli ning sain oma grupiga kokku ning vaatasime selle plakatimökerdise üle, mis ma eelmisel õhtul valmis sain. Oeh ja see pmts muudeti enamuses ära. Sain aru, et ega üksi pole mõtet grupitööd teha.

Teisipäeval on eksam, selle hirm on ka juba. Ei kujuta ette, mis küsimused seal tulla võivad.

23 päeva on veel jäänud ja siis peab koju sõitma. Mõnes mõttes tahaks Eestisse tagasi, aga teises mõttes ei tahaks ka. Siin on kõik in order, aga kodus ei tea mis minust saab. Ja mul pole tahtmist eriti selle peale mõelda. Oeh.

laupäev on puhkepäev.

Ma ei ole muutunud laisaks, mul pole olnud lihtsalt aega, et oma tegemistest kirjutada. Ja ei saa ka öelda, et ma oleks siis jube palju ringi liikunud, ei lihtsalt koolipäevad on metsikult pikad. Üldiselt see mulle meeldib, sest ma olen sellega juba harjunud ning projekti on ka väga põnev teha. Näiteks, viimased päevad olen ma ehitanud makette. 2 tükki tegin otsast lõpuni ise valmis ning päris head näevad välja isegi.
Ma kunagi hiljem panen makettide pildid ka.
Ükspäev tulin õhtul 9 ajal koolist ning väljas sadas paduvihma, aga soe oli ning väga fun oli poriloikudest läbi kimada. Järgmisel hommikul sadas jälle mingit udukat, see enam nii fun polnud, sest ma pidin ju koolis istuma terve päeva.
Oma grupikaaslastega olen juba nii ära harjunud, ma arvan, et kui see kõik läbi saab, siis on mitu päeva veider olla, üksi ning mitte midagi teha.
Meie eelmise esitluse plakat näeb välja selline:
Nüüd tuleb teistsugune, sest me oleme muutnud palju asju ning teinud kõik paremaks. Järgmisel neljapäeval peab esitama pooled asjad ning siis eksamiks peab olema plakat. Meil on individuaalne eksam ka. Päris jube jälle. Aga samas, mind rahustab seekord see, et ma kujutan ette seda hetke Prantusmaal, kus see sama õppejõud, kes küsimusi esitab, imiteeris kala ning mis oli marunaljakas :D
Eelmine nädalavahetus käisin veel näiteks piknikul ja rannas ning kõrbesin täiesti ära. Kolm päeva olin veel punane.
Üleeile tuli minu juurde öömajale Hanna, kaheks päevaks, sest ta "visati kodust välja". Eile käisime pargis ning nautisime päikest ja tegime lihtsalt toredaid pilte.

Pargis.

Hanna oma sõbraga.

Turistikas.Kaugustesse vaatamas.
Normaalne sõbrapilt.
Armastab, ei armasta.
Ametlikult lebos.

Selline vaade.
Lilli korjamas.
Pärga punumas.
Rohkem pärga teha ei viitsinud.

Selline õhtu oli siis eile. Pärast tulime koju ning sõime jäätist maasikatega.

Täna lähen randa puhkama ja päikest võtma, et siis saaks jälle mitu päeva punane olla.