July 7, 2011

Viimane nädal.

Eelmisel reedel tuli mulle külla ema. Ma olin nii ootusärevuses, et isegi öösel ei saanud magada. Lennujaama jõudsin ka juba pool tundi varem.Ülimalt tore oli näha oma ema. Emotsioon on laes ja pisargi tahtis silma tulla.
Sõitsime siis edukalt minu juurde. Sõime kooki ja jõime teed ning seejärel asusime "päev 1" tuurile.
Koogi tegin ise.
Käisime siis kodu lähedal asuvates parkides ning mu kooli juures. Viimase juurest avastasime ilusa roosiaia. Me tegime miljon pilti ka nende nelja päeva jooksul, aga neid võib minu arvutist näha. Hiljem läksime poest läbi ostsime süüa ning läksime koju pastarooga valmistama. Taanipäraselt oli söögi kõrvale õlu, et emps ikka saaks aru, et reisil on :)
Päev 2 oli täielik shopingu päev. Ma arvan, et ma ise pole ka siin niimoodi ja nii kaua poodides käinud. Aga igasugu tavaari sai kokku ostetud ning kõik said midagi. Nyhavnis käisime ka ning teatri ja ooperihoone nägime ka ära. Pärast seda hakkasime kodupoole liikuma, kell oli juba õhtus ning taevas paukus. Vihma ja äikese kätte jäime siiski. Aga polnud hullu. Kui siin tõsiselt tormiseks kiskus olime juba kodus tagasi. Mõningaid pilte tollest õhtust ning üleujutatud Copenhagenist võib näha siit: http://www.dr.dk/Nyheder/Billedserier/2011/07/04145721.htm.
Päev 3 algas suhteliselt paljutõotavalt. Ilm oli ilus ning mul olid kõik plaanid tehtud, mida teha, kuhu minna...ning kuna oli kuu esimene pühapäev, siis ka rongid olid tasuta. Läksime siis rõõmsalt rongijaama ning oh seda üllatust, rongid ei sõitnudki! Sest eelmise päeva äike, sadu ning üleujutus olid oma töö teinud. Me veel tammusime järgmisesse jaama ning siis järgmisesse...et äkki sealt sõidavad, aga oh ei. Tee peal nägime veel pissivat tüüpi ka. Igatahes oli siis selge, et ega me täna kuhugi ei sõida, Hillerød jäid ära, Klampenborg samuti ning kõik see tee tuli jälle kõndida. Aga ega me sellest väga palju end kõigutada ei lasknud. Ma olin tegelikult väga pettunud, oleks tahtnud Frederiksborgi lossiparki veelkord näha. Aga hea küll. Läksime siis linnapeale. Otsustasime ära käia kanali tuuril, ehk siis läksime paadiga sõitma mööda kanaleid...giid rääkis kus miski on ning oli päris huvitav. Palav oli ainult. Hiljem käisime veel suveniiri poes ning siis tahtsime koju tagasi minna. Ahjaa, vahepeal käisime Rosenborgi pargis ka. Jube väsinud olime ja jala ei viitsinud ning ei jõudnud kuidagi. Kuna aga rongid ja ka metroo ei töötanud, tuli minna bussiga. Mina aga ei tea Copenhaageni bussiliiklusest ega peatustest mitte kui midagi. Noh ja siis oligi "veidi" keeruline. Kuid lõpuks pikka otsimise peale saime enam-vähem õige bussi peale. Vihma muidugi hakkas jälle sadama ning koju jõudes olime nagu märjad kassid. Õhtuks tegime pitsat ning puhkasime niisama.
Päev 4 algas hästi. Kell 15 läks lennuk, mis tähendas, et meil aega küll enne seda! No ja siis otsustasime ära käia veel Valbyparken'is. See vist meeldis empsile küll :) No ja siis 12ks olime minu juures tagasi, panime asjad kokku ning enne 13 hakkasime siis rongijaama poole astuma, et lennujaama sõita. Aga mis te arvate, et rongid olid esmaspäeval juba töökorras? EI OLNUD! No kurja. See siis tähendas seda, et ma pidime bussiga minema, ehk siis nagu ma enne mainisin, ma ei tea siinsest bussiliiklusest eriti palju...
Aga ma tegin enne kodutööd ning vaatasin välja bussid, mis lennujaama poole liiguvad. Minu vaatamise järgi oleks me pidanud lennujaamas olema pärast poolt kahte...Aga see buss mille peale me istusime ei olnud vist päris õige. Igatahes sõitis see mingisse eriti getopiirkonda, kus me pidime ümber istuma...kell hakkas juba 14 saama siis. Seejärel otsisime uut bussi, mis pidi lennujaama minema, leidsime. Peatusi enne lennujaama oli mingi 50 vähemalt :D Metroo peale ka ei julenud mõelda, sest me ei teadnud, kas see töötab..niisiis jäime bussi ning sõitsime ja sõitisme...kuni jõudsime mingisse lõpp-peatuse moodi kohta...tuli uus bussijuht ja küsis kuhu me tahame minna??? Ma ütlesin, et lennujaama...tema "aga te olete vale bussi peal". Minu reaktsioon oli "ou no" ja virutasin omale käega vastu pead :D:D:D Bussiijuhil oli vähemalt naljakas. Aga õnneks ei olnud õige buss kaugel ning saime jälle ümber istuda. Kell hakkas siis juba poole kolme poole liikuma. Buss sõitis õige terminali ette ning me taipasime ilusti maha ka minna. Kell oli siis vist pool kolm juba. Masinas oli vaja tsekk inni teha...selle tegemine oli juba õnnemäng, sest seal polnud mingit Estonian Air'i vaid SAS...no aga ma siis katsetasin ja läks õnneks. AGA pagas tuli ära anda...ning seal oli oma miljon inimest, kes järjekorras seisid. Me siis olime paanikas, küsisime et kas kuidagi kiiremini ei saaks...õnneks üks juhatas meid sinna "kassa juurde" ning saime peaaegu kohe. Kell oli siis juba 14:40 kanti. Jooksime siis turvaväravate juurde ning sealt läks ema juba ise edasi. Ma lihtsalt lootsin, et seal pole sama miljon inimest nagu pagasi drop'is.
Siis ma läksin ning istusin lennujaama ja metroojaama vahel. Muideks metroo töötas :D Koju ei julenud minna, sest äkki jääb ema lennukist maha. Nii ma siis olin seal poole neljani vist, aga keegi ei helistanud mulle...niisiis läksin koju ning mõtlesin igasugu muid asju edasi...et äkki ta pani telefoni suurte pagasisse ning nüüd passib kuskil...inglise keelt ei oska ning mind ka üles ei leia:D
Aga hiljem ma siiski sain teada, et ta on Tallinnas ning turvaväravates oligi miljon inimest, kuid ta sai sealt ka viipekeelega kiirelt läbi ning lennukile jõudis nii, et lennuki uks suleti tal seljatagant. See oli ikka küll väga napikas ma ütlen ! Aga ma õppisin sellest midagi...pühapäeval hakkan ma juba kl 11 minema kodust, et jõuda samale lennule, kl 15. Mul on veel tonn kaaluv kohver ka.
Vot siis, selline oli nädalalõpp ja algus.
Kohe saab neljapäev ka läbi ning mul on ainult reede, et nautida viimaseid Copenhagen'i võlusid. Laupäeval lähen Rootsi, Malmösse. Ning pühapäeval kell 15 lendan Eestisse tagasi. Muinasjutt saab läbi ning reaalsus hakkab jälle peale pressima. Ma ei ole sellest vaimustuses. Ja ma ei taha üldse tagasi minna.