uni

Täiesti kohutav, kui raske on tõusta! Ma muidugi läksin liiga hilja magama ka, aga hommikult oli tunne, et metsa kõik, ma magan nüüd igavesti :D Väljas oli megakülm, mu toaaken oli hommikul märg niiskusest. Õhk toas on ka nii niiske ja mu sahtlikapp on ka niiske ning ma hoian seda lahti, et see tuulduks. Kütma võiks hakata juba! Igatahes ma kuidagi vedasin end kooli. Väljas oli arvatavasti põhjatuul ja puhus 20 m/s, sest täiesti õudne oli sõita :D Mul oli külm ja siis oli palav ja siis mingi tropp (vabandust väljenduse eest) piibutas oma autoga. Ma enda arvates ei teinud midagi valesti :D Aga jõudsin elusalt kooli. Loeng algas ettekannetega (tekstidest, mida me lugesime), kuulasime need ära ja siis hakkasime grupis arutama. Tavaliselt kui on grupiarutelud, siis ma noogutan kaasa ning ütlen "yes, yes", aga täna sattus grupikoosseis olema väga teistsugune või inimesed istusid teistsuguselt ja siis sattusin gruppi inimestega, kellega ma varem grupis pole olnud :D Igatahes kõik tükk aega rääkisid, muideks täna ma vist ei noogutanud ka, ja siis üks tüdruk küsib mu käest "what do you think about it?" e mida ma sellest arvan. Dšiiisas :D Ma pidin midagi ütlema nüüd, aega läks, aga midagi ma suutsin öelda. Ja mul oli päris õigus ka, st oli hea, et ma selle pointi välja tõin. Ma olin suht üllatunud, sest ma arvasin, et ma niikuinii ei oska midagi tarka öelda :D
Pärast kooli rallisin koju ning tegin mmmmmm...ahjuõuna. See on mu uus firmaroog :D
Täna vaatasin veel filmi "Just Wright", mis oli täitsa nunnu.

Esmaspäev ekskursioonipäev

Hommikul kl 8 oli äratuskell. Pidin lugema hakkama hommikul. Panin kella kinni ja magasin mõnusalt edasi poole 10ni. Lihtsalt uni oli nii hea :D
Kell 1 sain kokku koolis oma grupiga ning me läksime ekskursioonile. Sõitsime linnast välja, päris kaugele, umbes 30-45 minutit ning jõudsime lõpuks Tinggården'i. See on meie uuritav ala. Neil on kodulehekülg ka : http://www.tinggaarden.nu/
Meiega oli kaasas üks teine grupp ka, neil on sama ala ning seal grupis oli ka üks eestlane. Päris tore oli rääkida eesti keeles :D
Teiste suhtes ei ole see aus tegelikult, sest üks asi mis mind hullult häiris selle tripi juures oli, et taanlased rääkisid taani keeles pidevalt. Ma saan aru, et neil on kergem nii, aga no ma ei hakka ju eesti keeles üksi rääkima, et mul kergem oleks :D Nad kokkuvõtlikult seletasid küll, millest jutt oli, aga see pole see.
Igatahes alast siis, et jube äge koht oli. Selline kommuuni elu, siin kandis on seda vist päris palju. Kõige ägedam oli see, et kohtusime seal ühe kohalikuga, kes lahkesti meile ümbrust ja oma kodu (!!!) näitas. Ta kutsus meid oma koju, et me näeks millised need majad seest on. Kas pole mitte vahva! :D Mainiks veel ära, et meid oli 7 ja terve karjaga läksime võõrasse koju. Loomulikult oli see ilus, kõik kodud Taanis on vist ilusad.












Seal rajoonis oli veel hoone ühistegevuseks, kus me ka sees käisime. Lapsed mängisid seal. Väga lahe nagu, ma Eestis ei ole sellist asja näinud.
Majade ümber oli palju rohelust ning igal oli oma väike aed ka, aga see polnud piiritletud ning põhimõtteliselt avalik ala oli seal samas kõrval. Aga privaatsuse loomiseks oli kasutatud väga palju taimi.
Kui selline koht asuks keset linna, siis ma kindlasti elaksin seal :D Sest see kant kus see asus, polnud eriti suurlinna tüüpi.
























Pärast seda ala läksime vaatasime ühte veel. Alguses arvasime, et see on Tinggården'i uuem versioon, aga tegelikult ei olnud, nagu üks kohalik seletas.
See nägi teistsugune välja ka, palju avatum. Aga koht ise mulle meeldis selle poolest, et seal oli nii ilus ja puhas ja korras! Keegi nagu käiks lapiga üle koguaeg sealt :D












Muideks me sõitsime sinna koolist saadud mikrobussiga (9 kohta) ning see oli tasuta. Isegi bensu eest ei maksnud. Heaolu riik või mis!
Pärast trip'i väntasin koju ning hakkasin lugema ja lugesin ja lugesin...ja kopp oli silme ees. Kell 1 öösel lõpetasin. Aga see oli esimene tekst, mida ma mõistsin ja mida oli üllatavalt lihtne lugeda. Seegi hea.

Pühapäev, üks veider päev

Täna juhtus midagi väga naljakat. Nimelt kui ma hommikul kööki läksin, siis oli laua peal kaks Kalanchoe lillepotti, kaks kingitust ja kaarti! Ühe peal oli minu nimi ja teisel Sarah (minu naaber kõrvalt toast). No ma teadsin seda, et Sarah'l on täna sünnipäev, aga minul ju ei ole? :D Siis mõtlesin, et äkki on täna mingi tähtis Taani püha, kus jagatakse kingitusi, sest lipp oli ka lillepotis. Otsisin siis netist, aga miskit ei leidnud. Siis jätsin need asjad sinna kööki ning tulin oma tuppa hommikust sööma ning edasi mõtlema, mida need peaks tähendama. Järgmisel hetkel koputas naaber mu uksele ja oli sama hämmingus nagu ma, nende asjade peale köögis. Siis ma soovisin talle õnne ning ta küsis kas mul on ka sünnipäev. Ma nagu "ei ole". Läksime siis koos kööki ja vaatasime, mis seal paki sees siis on ja kaarti peal kirjas. Minu kaarti peal oli: "Congratulations on your birthday August 2nd. A little bit late - but we hope you had a good day. Kind regards. Bende and Jorn." Vist oli toimunud väike eksitus või nii - 08.02.1988 või 02.08.1988 :D
Aga pean tunnistama, et kingitust oli hea saada. Pakis oli muideks lagrits ja šokolaad. Väga armas neist!
Sarah pidas ka väikestviisi lõunasöögiga oma sünnipäeva, kaks tema sõbrannat käisid, üks oli sakslane ja teine itaallane, kui ma õigesti aru sain. Väga cool'id inimesed olid.
Nüüd üritan õppida, aga üks film kripeldab, nii et ma pean seda hoopis vaatama hakkama vist - "Confessions of a Shopaholic". Eile leidsin selle filmi ühe muusikavideo tagataustalt ja mõtesin, et ma pean seda nägema. Mingi naistekas jälle arvatavasti :D Eile ma vaatasin muideks "Under the Tuscan Sun", mis on vana film ja kõik on näinud seda. Aga ma avastasin selle alles eile enda jaoks :D
Ma arvan, et ma olen sattunud sõltuvusse filmidest. Ma ei arva, et see paha on, sest kunagi hiljem hakkan ma rääkima erinevatest näitlejatest ja filmidest ja nende seostest urbanistika ning maastikuarhitektuuriga :D

Reede.

Reede on puhkepäev. Kooli pole, õppida jõuab hiljem, st kindlasti peab tegema midagi huvitavat. Päev algaski millegi kasulikuga, käisin pangas, avasin Nordeas omal konto. Päris kohatu olukord oli seal ka. Vajutasin seda järjekorranumbri nuppu ja siis oligi minu kord. See tädi kassas ütles, et ma võtaks uue numbri ja läheks siis teise kassasse. Võtsin siis teise numbri ja jäin ootama. Kui minu kord tuli, siis pidin jälle selle sama tädi juurde minema. Tädi mõistis, et ma olen dumm-dumm ning tuli ja aitas vajutada mul seal "järjekorrnumbri" masinas üht teist nuppu :D Lõpuks siis läksin ühe teise tädi juurde. See oli väga huvitav pank. Kui meil Eestis on kabiinid, siis siin on lihtsalt lauad hunnikus, klienditeenindaja laual on veinipokaal ning töötajad räägivad teineteisega üle saali ja viskavad nalja. Pangast sain ma kaasa hunniku pabereid, enamus oli taani keeles loomulikult ning kaart saabub koju nädala pärast. Muideks Nordeas on kaarti tegmine tasuta (sest ma olen alla 29 aasta noor).

Pärast panka läksin poodi ja ostsin omale uue rattakorvi, sest vana oli väga katki. Nii ma siis läksingi koju suure tuhinaga, et kui lahe kui lahe, mu bike saab uue korvi. Aga üks pisike mure oli, see uus tuli sinna kuidagi paigaldada ning vana tuli sealt kuidagi ära saada. Kuna mul kruvikeerajat ja mutrivõtit ei olnud, siis üritasin esialgu maniküüririistadega asja ära ajada. Lõpptulemus oli see, et üks värgendus läks pooleks :D See andis märku sellest, et peaks pererahva käest küsima õiged tööriistu. Mõeldud, tehtud. Muideks, mis oli väga imelik, mitte kumbki neist ei pakkunud oma abi. Eestis oleks arvatavasti peremees ise tulnud ja vahetanud selle rattakorvi ära. Ma arvan nii. Uskumatu aga tõsi :D Igatahes nii ma siis lõpuks läksin kruvikeeraja ja mingite tangidega oma bike kallale. Esialgu oli suhtelised keeruline, ma olin juba loobumas, sest mitte miski kuskilt ei andnud märku, et korv hakkab sealt kas või natukenegi lahti tulema. Aga lõpuks sain süsteemile pihta. Vana maas, uus peale ning mu bike nägi välja nagu uus :D Pärast rasket tööd oli ilmselgelt vaja midagi süüa. Tegin pastaroa, mis maitses imehästi :D Samal ajal (söömise) vaatasin ka filmi "The Stepfather", thriller-õudukas, ning oli tõesti õudukas. Ma loodan, et unenäod on mul täna ilusad.

Õhtul käisin siis ka lubatud Tivoli ringil. See on imeilus koht. Kopenhaagenit külastades peaks sealt kindlasti läbi minema. Õhtul, sest siis on palju tulesid. Ja nii ilus. Loomulikult on seal ka palju söögikohti ja söögilõhnasid! Mul läks kõht väga tühjaks seal :D Nagu Tivolis ikka on seal ka palju atraktsioone, üks hullem kui teine. Hinnad on veel hullemad. Ei käinud kuskil, ei ostnud midagi. Rott nagu ma olen :D Seal on tegelt lihtsalt niisama ka ilus ringi jalutada.
Tegin paarsada pilti ka. Üks purjus onu seletas mulle midagi vaheapeal filmimisest ja ma üritasin talle selgeks teha, et ma pildistan, mitte ei filmi :D Üks tädi rääkis ka midagi taani keeles, aga ma ütlesin, et ma ei saa aru. Ja siis ta enam nii jutukas ei olnud.


























































































































Kui lõbustuspargis käidud, sõitsin tagasi koju. Tee peal panin ma tähele, et nii palju inimesed ehk kõik pubid/baarid/kohvikud on rahvast täis. Siin elavad tõesti rikkad inimesed.

Happy day.

Täna andis meile loengut üks väga äge arhitekt. See loeng oli tõeliselt inspireeriv, kuna see naine töötab igalpool maailmas. Näiteks New York' is, kus üritatakse luua suuremat huvi jalgrataste vastu ning tehakse jalgratta teid ning muudetakse tänavaid, et mööda neid oleks huvitavam, turvalisem käia. 80 % New York' i avalikest aladest on tänavad. Väga huvitavat infot sai igatahes ja hästi rääkis. Pärast loengut jagati välja meie esimene praktiline töö, milleks on alakirjeldus (Tiggarden) loetud tekstide järgi! Täiesti ulme :D Õnneks on rühmatöö. Meie ala on muidugi hullult kaugel linnast, nii et tuleb üks tore ekskursioon jälle, me rentisime auto isegi koolist (jep siin on sellised asjad võimalikud :D).
Pärast kooli tulin koju ning leidsin laualt kirja, et mulle on saabunud pakk! Nii ma siis ruttasin sellele RATTAGA järgi. Ma ei taha rääkida eriti sellest, kuidas ma jälle ei leidnud üles postkontorit, kuigi see oli mul suht nina all:D
Igatahes pakk oli SUUR ning tekkis küsimus, et kuidas ma lähen selle ja bike'ga tagasi. Lõpuks kuidagi vingerdasn koju ratas käe kõrval.
Mis oli paki sees? :D Karumõmmi, õe Kerli joonistus ning palju Eesti kommi ja šokolaadi! See oli vist mu parim päev Taanis :D
Õhtul käisin aga Maiga Tivolis. Ma tahtsin teha "mitte nii väga turisti pilte" seal, aga kuna pimedaks läks ruttu, siis ei tulnd midagi väga head. Minu jaoks. Nii, et ma lähen täna uuesti :D Kuni pühapäevani on sissepääs tasuta. Ja seal on superilus. Ja kontsert oli ka seal parasjagu, päris huvitav oli kuulata. Selline räpp-rokk esineja oli :D
















































Koju jõudsin tagasi päris hilja. Seekord olin ma pimedas isegi nähtav, sest tulukesed olid täitsa kaasas.

Aga Tivolist räägin lähemalt homses blogis. Kui muidugi vihma ei hakka sadama ja mu minek ära jääb.

(vähemalt) 20 km ring

Hommikud on ikka jube rasked, eriti tänane, sest ma üldse ei saanud magada. Esiteks oli jube külm, nina oli täiesti jääs ja teiseks nägin ma täielikku luupainajat unes. See viimane oli arvatavasti liigsest inglise keelest, sest ma lihtsalt lugesin 2 ja pool päeva :D Kuna magada eriti ei saanud, siis sõitsin ma mööda oma koolitänavast! :D Lugesin lihtsalt silti, mõtlesin, et "okei järgmisest peaks ära pöörama", aga no tegelikult pidi sealtsmaast ära pöörama. Uskumatu. Pärast kooli käisin jälle ilma avastamas. Täiesti kohutav on muideks sõita rattaga, kui terve tänav on täis igasuguseid huvitavaid poode (nt kingapoode:D). Ringi vahtida ei tohi, muidu võib käntsa käia. Tegelt üks linnaminemise eesmärk oli leida kummikud. Leidsingi muideks, ilusad tumesinised ja päris okei hind oli ka. Kaks korda käisin seal poes proovimas. Neid jalast ära saada oli muidugi täielik naljanumber. Aga otsustusvõimetu nagu ma olen, ma ei ostnud neid. Mõtlesin, et ma ikka pole kummikuinimene. Eestis on ka vihmased ilmad ja mul pole kunagi kummikuid vaja läinud :D
Alguses ei viitsinud ma eriti kaugele rändama küll minna, aga lõpuks sõitsin ma eriti suure ringiga kesklinna ja siis sealt veel edasi ühe kindluse juurde. Seal olid vallikraavid ja puha.







































Enne seda leidsin veel ühe imeilusa pargi ja purskkaevu, mille lähedal oli ka Marbel Church ning The Amalienborg Castle. Viimases peaks elama Taani kuninglik pere. Ühed mitte eriti kained noored poseerisid seal pargis minu ratta najal. See oli naljakas.




























































Nagu näha võib, siis päike hakkas juba loojuma ning kodutee oli üsna hämar, et mitte öelda pime. Aga väga lahe oli sõita, tulukesed põlesid igalpool.


(PS. milline leid!)

Kodune.

Täna oli üks väga mõnus kodune päev. Õhtul küpsetasin kana ja tegin kõrvale riisi ning sõin koos oma kõrvalt toast naabriga. Väike tutvumisõhtu oli, sest kui aus olla, siis me polegi enne nii pikalt rääkinud ja päris lahe oli teda natuke rohkem tundma õppida ning pusida oma inglise keelega:D Kuna mul oli plaanis pärast sööki filmi vaadata, siis kutsusin tema ka. Nii me siis vaatasimegi filmi "Date Night", kus oli päris naljakaid seiku, muidu suht selline tüüpiline Ameerika story.

Fest :D

Täna oli siis pidu. Mul on siiamaani naljakas, kui ma sellele mõtlen :D Igatahes sain 7:30 a.m. kokku kahe Ungari tüdrukuga, või tegelt natuke hiljem, sest nad hilinesid. Ma ka tegelt natuke, sest ma ei leidnud õiget tänavat üles :D See oli päris naljakas vaatepilt, mina, kaart käes, otsin kohta, kus pidu toimub :D
Igatahes saime mingil ajal kokku ning sisenesime ühte ruumi, kus anti meile peopilet ning seejärel saime süüa! Justnimelt, see mulle Taani juures kõige rohkem meeldibki, isegi peole minnes, saab tasuta süüa! :D Saime maitsta traditsioonilist taani hot dogi, nii nad seda vähemalt nimetasid. Pärast arutasime, et mis seda hot dogi siis eristab originaalist - sai oli väiksem ja siis salat käis ka sinna peale :D
Pärast seda kui kõhud täis, arvasid mu kaks Ungari sõpra, et oleks aeg midagi juua. Nii me siis istusimegi kuskil trepi peal, jõime midagi õunamahlaga ning mängisime mängu "naughty questions" :D
Kuna õige pidu hakkas kl 21 (enne oli söögipidu), siis mõtlesime, et lähme kõnnime ringi veidi ning mu kaks sõpra arvasid, et võiks veini ostma minna. Mõeldud, tehtud. Ainuke probleem oli, et kuidas seda avada? Küsisime siis kohalike käest, et ehk keegi oskaks avada või kellegil on äkki avajat kaasas :D Üks ütles selle peale, et "jah ma kannan koguaeg avajat taskus, te olete vist liiga palju kuulnud jutte, et taanlased joovad palju". Lõpuks see sama noormees avas pudeli vihmavarjuga (mitte küll nii nagu peaks). Siis me tükk aega rääkisime nende taanlastega, kes tulid töölt, et minna reedeõhtust pidu pidama. Uurisid, kes me oleme, kust me tuleme ja mis me siin teeme.
Lõpuks läksime siis peopaika tagasi, kuid sisse ei saanud minna, sest meil oli vein. See tuli enne ära juua ja see ei olnud üldse maitsev! :D Vahepeal tuli aga väga palju inimesi välja, et mujale peole minna. Samal õhtul oli ka üks teine pidu, kuhu kõik olid suuna võtnud!
Vahepeal liitus meiega veel üks tüdruk Šotimaalt, kes aitas meil veini juua.
Lõpuks siis sisenesime peole ka. Ja kujutate ette, saal oli põhimõtteliselt tühi!:D Nii me siis istusime kuskile ja vaatasime neid üksikuid inimesi, kes olid otsustanud jääda. Mu kaks Ungari sõpra panid silma peale ühele DJ/barman'le ning läksid ja tegid tutvust. Hiljem tulid tagasi, kuti number taskus :D
Mingil ajal hakkas rahvas ka meie peole tulema, teises kohas sai vist pidu 00:00 läbi. Nii me siis tantsisime seal väga erineva muusika järgi, vahepeal lasti Backstreet Boys'i ka:D Saime veel tuttavaks inimestega, nimesid ei mäleta, ei kuulnud eriti ka kui nad ütlesid, aga pärit olid vist Poolast ja Austriast. Kindel ei ole.
Eriti haige moment oli ka seal peol :D Siin tuleb välja selge kultuuriline erinevus. Külastasime toalett-ruumi. Need asusid kitsas koridoris, kus siis pidi oma järjekorda ootama. Seal oli meeste ja naiste wc, aga meeste wc uks oli pärani lahti koguaeg ja keegi ei vaevunud seda kinni ka panema. Suht kamakaks oli :D
Igatahes mingil ajal oli aeg seal maal, et tuli tahtmine koju minna. Küsisin, siis teiste käest, et kuidas nad lähevad ja kuhu poole jne ning tuli välja, et keegi ei lähe samas suunas nagu mina! Siis tekkis mul "kerge" mure, et kuidas ma üksi lähen mööda kõledaid pimedaid ja inimtühju tänavaid ja ma polnud kindel, kas sel ajal metroo üldse sõidabki! Muideks ma kahetsesin, et ma rattaga peole ei tulnud, sest enamus tulid rattaga! Päris vinge oleks olnud mingi 1 ajal öösel rattaga mööda Kopenhaagenit ringi "rallitada". Igatahes, kui me siis lõpuks peolt lahkusime ja ma üksi kodu poole minema hakasin, avastasin, et polnud ma midagi nii üksi, sest tänavad olid rahvast täis! Ei saanud arugi, et öö oleks olnud. Täiesti uskumatu.
Nii ma siis kõndisingi metroojaama, lootes, et see ikka veel sõidab. Ja mul vedas.
Lõpuks jõudsin ilusti koju, elus ja terve.

Maastikuarhitekt kõnnib alati üle niidetud muru

Täna oli ekskursiooni päev. Käisime Kopenhaageni äärelinnades, vaatasime, mis elu sealsed inimesed ka elavad ja millistes tingimustes.
Läksime bussiga, mis oli viimasepeal. Päris imelik oli bussiga sõita, pole seda vist juba mingi kuu aga teinud. Aga nii me siis sõitsime.
Esimene peatus oli "punaste majade rajoonis", see polnud midagi erilist. Majade ees olid väiksed aiad, mis eraldasid elamuid ühiskondlikult kasutatavatest teedest.
Teisena jõudsime vanasse külasse, kus olid väga ilusad ja armsad majad. Mõned neist olid rookatusega. Aga me ei peatunud seal, sõitsime vaid läbi.
Edasi sõites nägime veel veskit ja suurt spordihalli.
Kolmas koht oli "pilvelõhkujate ja immigrantide rajoon". See oli päris huvitav. Esiteks see, kus meid bussist välja lasti, seal ei olnud kõnniteid, pidime muru peal kõndima! See tähendab, et need teed olid mõeldud ainult autodele ning jalakäijatele olid teed madalamal tasandil. Ja kuna alal olid pilvelõhkujad, siis eraldi aedu ei olnud (nagu arvata võib), aga majadest üle tee oli üks hiiglama suur park, kuhu oli koondatud keskus (poed jm funktsioonid) ning kirik. Põhimõttliselt siin ongi igalpool nii, et on elamurajoon ja siis igal rajoonil on oma keskne koht. Ja see on tõesti nagu päris keskus. Siin riigis on ikka kõigele mõeldud ma ütlen!






























Pilvelõhkujatega samas kandis olid veel ühed teistsugused elumajad. Öeldi, et seal elavad immigrandid. Igatahaes nende elamute sisehoovid olid ära sisustatud erinevate elementidega. Ja igalpool oli väga palju rohelust ja muru oli absoluutselt igalpool niidetud!





















Järgmisena peatusime Ishøj's, kus oli kõige cool'im elamurajoon üldse. Kõigepealt käisime läbi keskusest. Käisin poes, ostsin šokolaadi ja siis kui maksma läksin (sulas tahtsin maksta, kopikatega), siis pidin oma raha panema mingi masina sisse. Müüjale ei pidanudki andma:D





















Aga elamurajoonist siis. No alguses olid seal üsna sellised tavalised lineaarselt paigutatud majad, aga teisti oli see, et majade vahel oli lai tee (jalakäijatele ja ratturitele), autod polnud lubatud. Ja hästi palju rattakuure oli ka. Ja igalpool olid sõiduteed ja jalakäijate teed eraldatud. Eriti ülekäigud, mis olid lahendatud sildadena.


















Sellest rajoonist üle tee oli hoopis midagi teistugust (5 aastat noorem). Majad olid 1-3 korruselised, imepisikeste akendega (~50x50cm) ja neid oli väga vähe. Need inimesed elavad põhimõtteliselt vist ilma päevavalguseta. Majad olid üpriski varjatud, sest see ala oli kõik hästi roheline, tänavad (?), võiks öelda, et majade vahelised teed olid kitsad. Ja selles kohas oli väga raske orienteeruda. Meie siht oli jõuda selle rajooni südamesse, mis oli siis ühiskasutatav ala. Seal oli tiik, luikede ja partidega! Üks ameeriklane ütles "Wtf I thought it was a statue?!", kui nägi ühe maja ees luike. Teine küsimus oli "Is it duck or swan?" :D



















































Viimasena läksime Høje Taastrup't (võin ka eksida), kus oli üks suur keskus paljude teenustega. Seal oli ka rongijaam ning mingisugune kuju. Kuna see oli meie viimane peatus, siis loomulikult oli ka õige aeg vihmaks! :)