Welcome meeting.

Tänane päev oli päris pikk. Kell 8 üles ja kell 20 koju tagasi. Käisin tervituskohtumisel, ehk siis tutvustati meile kooli ja õppimise asju ning ka taanlastest anti kerge ülevaade. Eriti meeldis mulle teema kultuurišokist.
Aga ma siis alustan algusest. Sõitsin metrooga Frederiksbergi ja sealt läksin jala kampusesse. Loomulikult ei leidnud ma üles seda kohta, kus meeting toimus. 10 minutit puudus 11st ja ma ikka veel otsisin. Lõpuks nägin ühte tuttavat(!!!), kellega ma inglise keele kursusel kohtusin ja siis ma küsisin tema käest, kus see asi toimub. Ta juhatas mu õigesse kohta. Ni hea on öelda siin, et ma nägin tuttavat, väga rahustav ! :D
Kõik olid juba kohal, ma jõudsin napilt, istusin maha, trepi peale. Auditoorium oli väga võimas! Kui esimene blokk sai läbi, siis oli snäki aeg - päris lai valik. Küpsisised ja igasugused puuviljad, teed ja kohvi. Sel ajal sai natuke jutustatud kahe saksalasega, kellega ma samuti inglise keele kursusel tutvusin. Neil oli meeles, et ma eestlane olen! :D
Pärast seda algas järgmine blokk juttu. Räägiti interneti ajastu imedest, ehk siis õppesüsteemist ja KAHEST e-mailist, mis meil on. Me peame kahte kasutama, üks on ülikool ja teine instituudi oma. Muideks me saame 1000 lehte tasuta printida! :D Ja kui arvuti probleeme on, siis on ka koht kuhu minna. Kui see informatsioon läbi sai, siis oli järgmine söögipaus. Seekord pitsa, erinevate sortimentide vahel sai valida ning juua sai ka terve pudeli :D Seal söögipausil ma sain tuttavaks Uus-Meremaalt, Inglismaalt ja veel kuskilt pärit maastikuarhitekuuri tudengitega. Nad rääkisid väga soravat ja kiiret inglise keelt, viskasid nalja ja naersid. Ma ka naersin, kuid ma ei saanud üldse aru, mida nad rääkisid. Sest ma ei suuda nii kiiresti mõelda, kui nemad rääkisid! :D Aga väga coolid inimesed olid, kohe näha, et maastikuarhitektid! :)
Siis oli aeg rääkida aga taani keele ja kultuuri kursusetest, mille üle ma pean nüüd tõsiselt mõtlema. Peaks ka midagi valima. Saan targemaks ehk. Pärast seda veel natuke kooli ajaloost jm üldist juttu. Muideks Kopenhaageni Ülikoolis õpib 37 000 üliõpilast!
Kõige rohkem meeldis mulle aga teema "Culture shock". Seal sai selgeks, et on täiesti normaalne, et ma ei tea midagi ja poes käies peaaegu hulluks lähen. Nad jagasid kultuuri šoki neljaks staadiumisks: "Honeymoon"- see kui kõik on veel uus ja huvitav; "Culture shock" - siis kui avastad, et kõik pisemadki asjad on teistsugused; "Adopting" - siin staadiumis hakatakse juba harjuma selle uuega ja tuntakse kuuluvustunnet; "Re-entry Shock" - see toimub, siis kui minnakse tagasi kodumaale ning teatakse kõike sellest kohast.
Ma olen hetkel "Culture shock" staadiumis :D Seal olid välja toodud ka sümptomid, mul esineb neist nii mõnigi.
Pärast seda toodi välja ka mõned faktid taanlaste kohta: nende huumor on sarkastiline/irooniline, aga nad ei ole pahatahtlikud. Neile meeldis distants suhtlemisel ning nad on täpsed. Nad joovad alkoholi üldiselt rohkem kui teised (mulle jääb siinkohal mõistmatuks eestlaste kolmas(?) koht joomises)!
Selline oli siis nö ametlik osa. Selle järgnes aktiivne tutvumine, läbi mängu! Taanlased mängivad välja palju seltskonnamänge mulle tundub, sest juba järgmisel hetkel "jooksin" ma kinniseotud silmadega mööda platsi ringi, et teine "pime" mind kätte ei saaks. Pärast mängisime ka nimemängu, mis oli küll väga kasulik! Vähemalt 5 nime õppisin ma küll täna ära. Pärast nimede arvamist oli ennast tutvustav voor, paarides, selle ajal sain ma tuttavaks Tšehhi inimesega. Väga raske oli temast arusaamisega ja ta ei hoidnud eriti seda distantsi suhtlemisel, mida taanlased armastavad (k.a mina) :D Enne neid mänge sain ma tuttavaks ka kahe Ungarist pärit maastikuarhitektuuri tudengiga, koos nendega ma üldiselt ülejäänud aja ringi hängisingi. Igatahes viimane mäng selles ringis oli (millest ma osa ei võtnud :D) jalgpall. Aga seda pidi taga ajama nii, et silme ees olid need valged plastiktopsid, aukudega. Päris naljakas oli vaadata :D
Pärast seda kõike tuli oodata, sest õhtusöök oli kl 18 ja sinna oli aega umbes poolteist tundi. Sel ajal sain tuttavaks veel paari sakslasega, türklasega ning ühe keenialasega, kes on viimased aastad elanud Austrias. Viimane oli nagu eriti lahe inimene! Selline lõbus ja positiivne. Lohutas, et kultuuri šokk läheb üle ja tuleb võtta positiivsest küljest kõike. Ta ültes veel, et mul on pehme hääl, rahustav kuulata :D Ehh, naljakas.
Mingil ajal seal istudes ja oodates oli maja nurga peale tekkinud Baar, kust sai õlut osta (muideks Taani pidi olema kuulus õlle poolet).
Lõpuks lõpuks, tuli teade, et süüa saab! Ja mis siis söögiks oli? :D No esiteks kanaliha, pasta üritega (vist), oli päris...huvitava maitsega ning siis mingi salat, kus oli paprika, valge uba ja mingid pikad rohelised kaunad. Ei olnud just eriti traditsiooniline õhtusöök!
Pärast seda kõik oli veel pidu ka, kuhu ma ei jõudnud, sest noor pensi nagu ma olen, väsisin ära. Ja kõik see lõbu oli TASUTA!

Loodkem, et homme saan ma ratta!