September 14, 2010

Rainy day.

Täna oleks ma nagu poole öö pealt üles tõusnud. Hommikul oli nii pime ja kui ma kardinad eest ära tõmbasin oli ikka veel pime ja VIHMA sadas! Nii palju siis rattaga kooli sõitmisest. Metroojaamas mängis hommikul üks poiss lõõtsa, pärast kui ma kolme ajal koju tagasi läksin, istus ta seal endiselt ja mängis.
Koolis oli aga üsna pingeline, sest mul oli pool kodutööd tegemata (raamatut pole, mida lugeda) ja siis ei saanud ma eriti midagi aru ja grupiarutluses noogutasin targalt kaasa.
Loengu teist poolt pidas meil külalislektor Århusest. Ta oli kahtemata taanlane, sest tema pehmest inglise keelest oli väga raske aru saada. Aga ta oli üpris naljakas, hea näitlemisoskusega.
Pärast kooli läksin Frederiksbergi keskusesse, arvasin, et mulle kuluks ühed kummikud ära. Neid ma muidugi ei leidnud. Polnud ilusaid ja odavaid, isegi mitte ilusaid ja kalleid.
Täna oli veel see päev, kus ma läksin ja muretsesin omale taani telefoni numbri. Nii, et mul nüüd uus number. Vana numbri panin kinni 10 kuuks. Nüüd saan oma numbrit jagada, siis kõik helistavad mulle (hahaa).
Pärast seda tulin koju, sõin oma eilseid saiukesi ja passisin niisama. Igatahes enam ma pikka aega enam saia ei taha! Vaatasin veel filmi "Keith", mis pani mind mõtlema väga paljudele asjadele. Suhteliselt depressiivne film, kui sellesse süüvida.