Filmi rubriik.

Ma vist ei ole öelnud, et mul on tulevasel teisipäeval eksam. Suuline. See tähendab, et ega mul eriti nagu muud elu pole, kui üks lugemine ja kirjutamine, sest ma avastain, et mitmeid tekste ma pole kas läbi lugenud või olen poolikult läbi lugenud. See pole laiskus, see on ... ma ei teagi mis. Lihtsalt rasked tekstid olid. Aga no nüüd ma pean nad ikka läbi lugema enam-vähem, sest küsimused on kõikide tekstide kohta, mis me lugenud oleme (neid on umbes 25 erinevat, iga tekst on keskmiselt 15-20 lk pikk, kui siit keskmine võtta, siis ~425 lk peaks mul läbi loetud olema selle 9 nädalaga, oleks nagu olnud selline intensiivne inglise keele kursus või nii). Aga ei ole hullu, sest me ei pea neid detailselt oskama, lihtsalt, et mis põhipoint oli ja kuidas seda seostada teiste tekstidega jne. Ja materjale võib ka kasutada. I can do it!
No aga mul on siiski jäänud nende kahe päeva jooksul aega filmideks. Täna ja eile. Ja muide kolmapäeval ma siiski lõpetasin oma essee ka ära. Ühese tekstireavahega tuli 5 lk. Päris sisutihe oli, aga kirjavigade ja sõnakasutuse peale ma ei taha mõeldagi.
Eniveis, filmid. "Eat, pray, love" - film mida ma soojalt soovitan vaadata. Ei olnud selline typical love story, seal oli point ka sees! Eluline point, ma isegi suutsin end seal kellegagi seostada, tavaliselt ma seda ei tee, järelikult oli hea film.
"Charlies St. Cloud" - ei ole reaalne film, natuke fantaasiat, aga oli ka hea. Ma ootasin väga kaua aega, et seda näha ja võib-olla mu ootused olid nii üles keritud, aga mõned kohad olid häirivad ja kohati ei saanud ma aru ka mitte. Aga Zac Efron is hot! :D
Täna vaatasin seda kuulsat "The Social Network", Facebook movie. Ma pole eriline history/biography fänn, aga see film andis hea ülevaate, kuidas facebook sündis. Kuna inglise keeles vaatasin seda, siis kohati ei saanud aru ka, mis nad rääkisid, võib-olla sellepärast ma ei saa öelda, et see nüüd jube hea oleks. Aga oli õpetlik.
Täna ostsin poest rosinaid, mõtlesin, et saab midagi odavat näksida õppimise ajal. Aga see oli halb idee, sest neil rosinatel on midagi viga. Mu kõht hakkas kohutavalt valutama. Ja mul on neid veel terve paki täis.

Sisutihe päev.

Täna olen ma eriti ärevil! :D Esiteks oli hommikul nii ilus selge ilm, akna peal olid jäälilled ja ma sain rõõmsalt kooli vändata. Koolis kuulasime esitlusi jne...ning lõpuks saime teada oma esimene ülesande tulemused (Tinggarden'i asi) ning minu grupp sai hindeks 7, mis on kõrgeim hinne. No okei, paljud vist said selle tegelt, aga äge ikkagi :D Ja siis pärast kooli oli mul plaanis külastada raamatukogu, või õigemini ma lootsin, et seal saan ma ehk kiiremini essee tehtud (neljapäevaks vaja, hetke seisuga pole ma veel alustanud:D), AGA see raamatukogu polnud üldse selline nagu ma vaimusilmas ette kujutasin (vaikus ja rahu, selline hubane koht) No! Seal oli megapalju rahvast ja kõik ajasid oma asja. Grupitööd ja suminat kui palju. Suured lauad, mis tähendas, et omaette ei saa eriti olla. Ma olin nii pettunud tegelt. 10 minutit võib-olla pidasin vastu ja siis otsustasin oma sada asja võtta ja kodu poole tagasi sõita. Ilm oli endiselt ilus, vähemalt see oli hea.
Jõudsin siis koju, mõtlesin, et teeks enne suurt mõttetööd süüa. Tegin riisi hakklihaga, panni peal ja siis laotasin sinna tomatid ka peale ning valasin oma leiutatud kastmega üle, kuhu ma enne olin lisanud igasugu maitseaineid, mis meil siin sahtlis on. Lõpptulemus oli natuke piparkoogi maitset meenutav riis, pluss veel väga vürtsikas. Aga oli päris maitsev.
Pärast sööki siis oleks aeg nagu esseeks? NO! Nüüd oli vaja veel üle vaadata Absalon (õppesüsteem meil) ja oi mis ma leidsin, järgmise aine ajagraafiku! Kui ma enne arvasin, et see tuleb samasugune 9 nädalat, et kaks korda nädalas koolis ja ülejäänud aja niisama passides, siis seekord EI :D 15 EAP eest saab koolis käia 5 korda nädalas, esmaspäeval 13-17, teisipäeval 9-17, kolmapäeval 9-17, neljapäeval 9-17, reedel 9-12. Väga lahe ju! Ma saan nii targaks. Tuleb muidugi ka kaks raamatut muretseda, aga veidike googeldamist ja ma leidsin, et need on internetis ka üleval, kuigi pole eriti hea lugeda arvutist. Ja need tuleb vist läbi lugeda täielikult. Ja mis on nagu eriti äge...me lähme ekskursioonile...ROOTSI! :D Muide aine nimi on "Health Design", mis tähendab, et saab palju teadmisi looduse/parkide jm psüholoogiast, tunnetamisest, ajutööst, teraapia aedadest ja stressist jne. Graafikus oli ka nimekiri, kes loengut annavad, neid oli seal mingi 18, ma loodan, et kõik räägivad lihtsas inglise keeles :P
Ja nüüd seoses sellega saan ma paika ka oma kojutuleku aja. 17. detsember-... ei tea veel, sest jaanuaris on enamus iseseisev töö :D
Vat selline päev siis.

Muideks laupäeval käis mul esimest korda ka külaline siin, Hanna-Liisa. Väga tore tore!


Ja köögi aknast paistab selline värviline puu, mis peegeldab oma värve meie seinal.

Reede.

Ma kuulen, st loen täna igaltpoolt jutte, kuidas Eesti on mattunud lumega ja ma pean selle peale lihtsalt ütlema, et mul on siin küll ilus SÜGISilm. Päike paistab, värvilised lehed langevad, midagi paremat enam tahta ei oskakski! :)
Aga tuul oli kõva! Sõitsin rattaga poodi ja ühe tuulekoridori koha peal ründas mind tuul kõige ohtlikuma koha pealt, küljepealt! Tunne oli selline et käin laksti küllili maha :D Õnneks jäin püsti.
Täna jagan ma retsepti! Ei hakka ütlema, et ma täiesti ise selle välja mõtlesin, internetist vaatasin ka natuke, aga ma tegin seda siiski omamoodi.
Vaja läheb:
Lillkapsas
Tomat
Mozzarella juust
Sidrunipipar ja sool
Lillkapsas (tükid, sellise keskmised) hautada pannil vaiksel tulele (soola maitse järgi). Kui enam-vähem pehme on, siis panna peale tomativiilud ning maitsestada sidrunipipraga. Seejärel hautada tasasel tulel edasi. Ära sega, tomatid peavad ilusti lillkapsa peale jääma. Kui tomat on ka ilusti läbi küpsenud, pane peale väiksed mozzarella juustu tükid ning pannile uuesti kaas peale ning lasta veidikene veel hautada. Aga mitte palju, sest see juust ajab vett välja. Ja siis ongi valmis! Ja oli tõeliselt hea. Muidugi seda võib teha ka ahjus. Ma ei julge enam väga ahju kasutada:D
Ja muidugi võib sinna liha juurde lisada. Ma arvan, et siis on ka hea. Mu rahakott paastub praegu, liha jäi mul seekord ära.

Talve õhk?

Täna oli üks külm päev. Ei kujuta ette, kuidas ma selle rattaga küll talvel sõitma hakkan. Aga päike vähemalt paistis :)
Kool ei olnud täna suurem asi. Käisime konverentsil, rääkis üks naine Hollandist ja tutvustas oma arhitektuuri firmat ja nende töid. Aga ta ei osanud seda hästi teha, isegi õppejõud meil ütles meile pärast, et ärge teie kunagi niimoodi ennast esitlege! See oli tõesti halb.
Teine esitleja oli Hiinast, tema oskas esitleda küll, tegi isegi nalja, aga aru ikkagi ei saanud, sest aktsent oli niivõrd tugev.

Aga täna võin anda filmisoovitusi!
"I Hate Valentine's Day" and "Mr. and Ms. Smith" - esimene on ilus love story film ja teine (minu arvates) päris naljakas action. Ja Brad Pitt'i on niisama ka tore vaadata :D

Kolmapäev

Hommik oli täna ilus, sest hommikusöögiks olid pannkoogid!
Tänane päev oli üsna tavaline. Passisin toas, sest väljas kiskus koguaeg vihmale. Tegin mõned pildid, õppimiseks motivatsioon puudus ning tsillisin niisama. Muideks tegin täna süüa praekartulit koos lillkapsaga. Päris hea oli.


Õhtul sain aga kokku Hanna-Liisaga, ühe eestlasega, kellega ma facebook'i kaudu tuttavaks sain. Näete, mõnikord on intrnetimaailmast kasu ka! Väga tore õhtu oli! Kuigi vihma sadas. Käisime mööda kesklinna ringi, otsisime kohta, kuhu sisse põigata ja sooja saada. Otsimisega läks ikka jubekaua aega. Aga lõpuks leidisime ühe hubase kohviku. Läksime sisse, jõime kohvi ja kakaod ning ajasime juttu. Oli tõesti tore!

Frederick Law Olmsted

Täna tegin oma esimese presentatsiooni (terve) oma kursuse ees. Kõik polnud õnneks kohal. Algus oli paljutõotav, ma ei lugenud isegi maha! Aga siis mingil ajal hakkas tulema..ee....eee.. :D No siis ma pidin natuke maha ka lugema. Jalad värisesid, käed ka, aga ma üritasin ennast kontrollida. Päris hea kontroll oli! Küsimustele vastas õnneks mu rühmakaaslane ja ma pidin teda vaid ühe sõnaga toetama, "needs" (people needs:D). Muidu noogutasin lihtsalt kaasa:D Kõik läks hästi, olin rahul. Jäin ellu.
Pärast tegime natuke grupiarutelu ka tekstide kohta, sain jälle sõna. Ma ilmselgelt olen täna liiga palju rääkinud.
Kooli läksin muideks metrooga, vihma sadas hommikul. Viiulimängijat jaamas ei olnud (ta muidu alati on seal) ning ma lootsin, et see tähendab ainult seda, et aeg on muutusteks, aeg on selleks, et ma ka terve kursuse ees sõna saaks:D (ma üritasin mitte mõelda, et viiulimängijat ei ole, st et kõik on mokas).
Koju tagasi tulin jala. Tee ei tundu üldse enam nii pikk, kui ta oli alguses. Vihma ka enam ei sadanud.

Ja et arusaamatuks ei jääks, siis Frederick Law Olmsted'i tekst "Public Parks and Enlargement of Towns" oli see millega ma täna hiilgasin :D

Kulturnatten & Søndermarken

Eile sai siis käidud kultuuriõhtul ja -ööl. Üle 900 ürituse oli tasuta (kui pass oli, 85 dk, mul oli) ning rahvast oli igalpool täitsa lõpp kui palju! Esialgu võtsin siis suuna loomaaia poole (ma terve esimese poole päevast tegin plaani, kuhu ma lähen). Kell 18 hakati sisse laskma, ma jõudsin pool tundi varem kohale ning käisin üle tee asuvat parki avastamas.









Seal olid nii ilusad alleed (täna käisin ja avastasin veel seda parki)!!! Kell hakkas 18 saama, läksin siis värava taha tagasi. Sinna oli kogunenud juba meeletu rahvas, kes kõik tahtsid loomi näha. Vahepeal palus üks noormees endast ja ta sõpradest pilti teha, telefoniga...õõh. Aga ma olin lahkesti nõus :D Lõpuks avati ka väravad ning kõik see rahvas voolas sisse. Imelik küll, aga paljud inimesed tormasid esimese asjana kohe toiduputkade juurde. Kodus tuleb ikka enne kõht täis süüa, kui kuhugi minna! :D Aga mis ma siis seal nägin? Tiigreid ja lõvisid, elevante (kes olid haledalt mingis ruumis kinni, kahju hakkas neist), ahve, igasugu putukaid ja linde, karumõmmisid (valgeid ja pruune), kaamleid, pingviine ja hülgeid. Maod oli ka, aga neid ma õnneks ei näinud, nad olid peidus. Siis nägn veel ühte väga imelikku looma, kelle nime ma ei tea, ta oli igatahes väga ebaproportsionaalne ja õnnetu olemisega. Hunte nägin ka. Seal oli troopikamaja, elevandimaja, mingi maja veel. Rohkem ei mäleta vist. Tegelikult oli asi ka selles, et väga ruttu läks pimedaks ning mul tuli suur pettumus peale, sest ma ei saanud ju enam pilti teha! Nii ma siis loobusin suht ruttu loomaaiast ning läksin uut sündmust otsima.












Kõndisin siis tagasi metroojaama, et sõita Forum'sse. Järgmine sihtpunkt oli Københavns Frikirke. Seal pidi gospeli kontsert olema ning see tundus mulle väga atraktiivsena. Kui ma lõpuks selle kiriku üles leidsin ja seal ees inimesi nägin, siis ma mõtlesin ümber, et ma ikka ei lähe sinna. Mingi asi mu sees ütles mulle, et ma ei läheks sinna :D

Kõndisin tagasi Forum'sse, et sõita Christianshavn'i. Ma polnud enne selles kandis käinud, aga mulle kohe meeldis seal! Kuidagi teistsugune oli. Ma pean sinna kunagi päevavalguses tagasi minema. Igatahes, mul oli aega mingi tunnike või rohkemgi (kontserile pidin minema). Niisiis ma järgnesin spontaalselt inimestele ning selle lõpptulemus oli see, et ma kõndisin üles trepist, mis kunagi ei tahtnud lõppeda ning mis läks järjest kitsamaks! Ma suundusin kirikutorni tippu. Ülevamal pool oli mu ainuke mõte, et mida kuradit (vabandust) ma küll mõtlesin, et ma siia ronisin, aga see vaade mis sealt avanes, oeh see oli võrratu. Ma tegin mõned pildid ka, vähesed õnnestusid, sest ma oli liiga ametis värisemisega. Täiesti jube tunne on võtta, kuskil kõrgustes, kotist välja fotokas ning veel vahetada objektiive! Peas oli ainuke mõte "ära maha pilla, ära maha pilla". Lõpuks ma siiski otsustasin ka alla tagasi minna, hea oli maa peal olla. Jalad värisesid veel tükk aega.
















































Järgmine peatus oli Dansk arkitektur center, kus toimus Installationskoncerter: DACollage. Ehk siis kontsert piltide, laulu, muusika, lugude ning väga tsilli olemisega. Väga äge oli, nii hubane ja soe oli seal ning muusika oli midagi täiesti tundmatut mulle, aga see oli nii hea (väike link ka: http://www.youtube.com/watch?v=X7Ofr0jhxC0 ). Enne muusikat jalutasin veidi ka maja peal ringi, seal oli üks näitus punastest asjadest ja siis maketid majadest. Väga stiilne koht!












Aga kõik hea saab ka lõpuks läbi ning sammusin uuesti Christianshavn'i metroojaama. Järgmine peatus Nørroport'i metroojaam ning sealt edasi Musikmuseet'i ehk muusika muuseumisse, kus pidi toimuma jazz kontsert. Kohad olid aga kahjuks täis ning ma ei saanudki seda kuulama minna. Aga tsillisin seal natuke niisama ringi, vaatasin muusikainstrumente ning soojenesin :D

Järgmine koht kuhu ma minna tahtsin oli Københavns musikteater, kus toimus Late night cirkuskoncerter. Suundusin siis sinna poole. See oli väga kesklinnas, mis tähendas, et ma pidin läbima väga suurt inimestesuma. Öised tänavad ei olegi siin nii väga ilusad, praht vedeleb igalpool, enamus ei ole väga kained ning mulle astuti väga valusasti jala peale. Vabandati ka muidugi :) Lõpuks jõudsin aga kohale ning oh seda imet, seal oli mingi 20 meetrine järjekord, väljas, ukse taga. No ma siis liitusin nendega. Õnneks minu ees mõned loobusid ootamisest ning sain ettepoole, jei. Umbes pool tundi ootamist, intriigide vaatamist, taani keele kuulamist, sain lõpuks ka sisse sinna teatrisse. Üles pidime minema kitsast trepist (see polnud mulle enam võõras), edasi suundusime kitsasse koridori, kus olid uksed kinni teibitud, värvilised lambipirnid põlesid ning koht nägi üldiselt välja nagu bordell vms :D Aga oli teater. Istuda muidugi ei saanud, kohad oli täis. Seisin ja piinlesin, väsimus oli juba nii peal ning selg valutas kohutavalt, jalad ka. Etendus oli ülimalt abstraktne, muusika oli elektrooniline vist, igatahes ülimalt abstraktne. Ees tantsis üks väga painduv (tal vist konte polnud) tüdruk, selle väga abstraktse muusika järgi ning ma tantsis ka väga abstraktselt, seda nimetatakse vist Contemporary dance. Tal olid väga vinged lihased ka! Tegi igasugu paindumistrikke seal ees. Kui see läbi sai, läksime alla korrusele. Seal algas järgmine etendus. Õnneks sain seekord istuda, aga seal oli ka kitsas, inimesed olid nii kokku pressitud kui vähegi sai. Aga etendus võis alata. Üks naine laulis (väga hästi!!), üks mees mängis kitarri (tal olid inglitiivad) ning üks teine naine ja mees tantsisid ning tegid seal igasugu vigureid - kõõlusid köie otsas, mis laest alla rippus, viskasid saltosid, paindusid igatepidi ning näitasid oma suurepäraseid lihaseid! See oli kindlasti üks parimaid etendusi, mida ma kunagi näinud olen! Ja kõik oli publikuga nii vahetus kontaktis, sest tegevus toimus umbes 5 meetri kaugusel. Need valgusemängud ning võimas muusika! Seda on raske kirjeldada siin. Mulle igatahes väga meeldis ning ma olin ülimalt õnnelik, et ma ei otsustanud varem koju minna (mul oli see enne mõttes, sest ma olin nii väsinud lihtsalt).

































Aga lõpuks kui see kõik läbi sai, suundusin metroojaama poole. Inimesi oli juba tunduvalt vähem, kell oli umbes pool 2 öösel ning mingid noored tantsisid keset tänavat laua peal saksofoni saatel. Põnev.

Ma olin aga jube väsinud, mul oli isegi külm ja see tee jaama tundus lõputu.
Metroos oli üks kerjus, üks tädi andis talle raha.
Muideks iga kolmas inimene siin suitsetab. Jube. Nagu oleks mingi mooduvärk.
Enne 2 öösel jõudsin koju, nägin ära peretütre, kes maja valvamas meil siin on. Ta oli veel üleval. Siin üldse kõik on väga kaua üleval.
Ma vajusin kohe magama ära.

See kõik seal juhtus eile. Täna oli ka päev. Käisin Søndermarken' i pargis, selles, mis ma eile avastasin. Jälle üks väga ilus koht. Kui ma kunagi Eestisse tagasi lähen, siis üks asi mida ma kindlasti Taani juures igatsema hakkan on pargid. Siinsetest parkidest ei ole lihtsalt võimalik ära tüdineda!
Aga ma pikalt ei kirjuta, panen mõned pildid.

Kolmapäev

Ma pole juba mitu päeva midagi siia kirjutanud, ei ole midagi suurt ja erilist juhtunud ka. Teisipäeval oli kool ning meile käidi tutvustamas ühte projekti Nordhavnen, mis oli ülmalt huvitav tegelikult. Sinna tahetakse ehitada uus linnaosa, see on pikaajaline projekt (50 aastat), strateegia on neil välja töötatud, nüüd üritavad detailsemalt asju edasi arendada. Strateegia on muidugi suht idealistlik, nagu tahaksid luua sinna perfect city ning mõned asjad olid isegi minu arvates liiga ilusad :D Kohati tundus, et see projekt polegi nii väga reaalne. Aga eile siis, teisipäeval, tuli muideks õppejõud minuga rääkima. Ütles, et oli eelmine kord natuke ebaviisakas, kui me neid esitlusi tegime, ning vabandas. See oli temast armas. Täna on järjekordselt ilus päikesepaisteline ilm, ma olen päev otsa kodus olnud, lugenud ja mõelnud lugemisest. Vahepeal tegin ka süüa, mis ei olnud just selle päeva parim mõte! Mõtlesin, et teeks midagi head - ahjukana ning riisi. Kana koti sees. Kott muutus seal ahjus aga väga imelikuks ja ma kartsin, et see sulab ära! Otsustasin siis mingil ajal, et võtan selle sealt ikka välja ja praen pannil edasi. Avasin ahjuukse ning jätsin selle hetkeks niisamuti, kana koos kotiga seal sees...ning äkki käis üks krõks ja klaasikillud lendasid...mikrouuni taldrik läks katki!!! Ma täiesti kohutavalt ehmatasin, sain täiesti kreepsu no, tükk aega jalad värisesid all.
Siis lugesin internetist, kas on võimalik uut taldrikut kuskilt saada ning hakkasin juba sättima ennast poe poole. Siis aga koputas perenaine mu toauksele ja teatas, et nad sõidavad nädalaks (või kaheks?) puhkusele ja nende noorim tütar (29 a) tuleb seniks siia. Vot, tahaks ka puhkusele.
Siis ma ütlesin talle, et mul juhtus õnnetus siin vahepeal, et ma lõhkusin taldriku ära ning siis me tükk aega rääkisime küpsetamisest ning ta küsis kas see ahi on hea. No ja siis ütles ka, et ma ei muretseks ja et seda taldrikut ei ole võimalik eraldi osta, et nad on juba enne uurinud seda. Nice. Nii, et väga hullu ei olnud, et see katki läks, elu seisma ei jäänud. Aga mul on ikka paha tunne. Enam ei julge ma selle ahjuga midagi teha. Äkki lendab õhku vms.

Muideks ma ükspäev enne lõhkusin ühe potikaane sanga ära. Kukkus maha, klaasist kaas ei läinud katki, aga see jublakas kust kinni võtta, see läks. Ma ei tea, mis mul viga on.

Käisin õhtul järve ääres pead väskendamas, tegin mõned pildid ka.

Üks pühapäev..

..käisin järvetiirul...





























































































...küpsetasin jälle pirukaid...







...pärast oli nii paha olla. Kõndisin mööda tuba ringi, et kergem hakkaks:D Ei hakanud kahjuks.

Neljapäev koolipäev

Hommikul aknast välja vaadates oli kohe selge, et ega sellelt päevalt midagi head oodata ei ole. Vihma sadas. Kooli läksin metrooga, jaamas mängis onu viiulit. See on nii tore minu meelest. Nagu filmis.
Täna oli koolis rühmatööde esilemine. Meil on neljane rühm, 2 poissi ja 2 tüdrukut. Ükspäev tuli jutuks, et kes ette kannab kogu selle värgi. Üks poiss oli kahekäega nõus. Okei, jepikajee. Täna siis. Kõik rühmad läksid sinna koos ette ja kõik rääkisid midagi. Tol hetkel tundus mulle juba veider, et meil ainult üks räägib. Aga okei. Tuli ka lõpuks meie kord, läksime ka kõik ette, me, türdukud, seisime seal niisama kaunistuseks ja poisid siis rääkisid. Aga nad jätsid kogemata ühest asjast rääkimata ja siis õppejõud ütles: "Võib-olla tüdrukud tahavad sellest rääkida?" NOOT, vaatasime tükk aega üksteisele lolli näoga otsa ja Sara (rühmaliige) raputas selle peale pead. Õnneks poisid päästsid meid. Ettekanne muidu sai väga kiita, aga õppejõud lisas lõppu, nii naljaga ja lõbusalt öeldes muidu, et järgmine kord võiks kõik sõna võtta, tüdrukud ka, ükskõik kui hästi või halvasti me inglise keelt räägime. Kuigi see polnud üldse halvaga öeldud, isegi noomitusena mitte, tunnen ennast very shitty. Mul oli hirmus juba seal niismaa seista, ei kujuta ette, mis oleks saanud siis, kui ma veel rääkima ka oleks pidanud. Aga see polegi enam tähtis. Nüüd teavad kõik, et ma rääkida ei oska. Kuigi see pole põhjus.

Pärast loengut tulin koju. Jala, vihma enam ei sadanud ja säästsin 23 dk.
Kuna ma ennast hästi eriti ei tundunud, siis vaatasin lõbustuseks filmi "Last Holiday", hea valik.
This movie made my day.

Sügis

Täna hilisel hommikupoolikul kihutasin oma bikega Rødovre'i. Vaatasin kaartilt, et paistab kena linnake, läheks vaataks üle. See pole minu kodust eriti kaugel, umbes 10-15 minuti sõit.
Üldiselt nägi välja täitsa selline nagu Taani linnaosad ikka. Ilusad majad ja tänavad. Selline rahulik äärelinn. Kõik inimesed olid tööl ka vist, sellepärast oligi rahulik. Käisin ka sealses kaubanduskeskuses, mis kaarti pealt vaadates tundus natuke asjalikum, aga kohapeal nägigi väja nagu äärelinna kaubanduskeskus, ehk seal polnud midagi erilist.
Pärast seda kihutasin oma bikega mööda tundmatud teed ja lootsin, et jõuan kuhugi tuttavasse kohta välja. Minu maamärgiks oli mingisugune torn. Lõpuks ma nägin ka mis torn see oli - loomaaia torn. Ehk siis ma juba teadsin, kus ma olen :D Aga enne seda pidin vastutuult suurest suurest mäest üles sõitma, oli see vast alles trenn! Aga kui peab üles sõitma, siis peab ka ju alati alla sõitma...wiii :D See oli vist üks suuremaid "mägesid", mis ma siin näinud olen.
Igatahes kiirelt otsuseid langetades valgusfoori taga, otustasin minna Frederiksbergi parki. Tol hetkel ma kahetsesin, et ma sööki kaasa ei võtnud. Ma mõtlesin sellele hommikul, aga siis vaatasin, et liiga pilves ilm on söömise jaoks!
Läksin siis lootuses, et saan midagi huvitavat pildistada, palju mahalangenud lehti või värvilisi puid. Aga no muidugi olid seal töös masinad, kes lehti kokku ajasid! Ja paljud puud olid alles rohelised, aga ma leidsin ikka midagi värvilist ka. Enne aga avastasin midagi väga tuttavat - "võrkkiiged"! Need olid päris mugavad, isegi ühed turistid tulid sinna ja imestasid ja proovisid seal kõikuda.



Nii paljud inimesed jooksid seal. Ei tea kuidas nad küll viitsivad, väljas on külm ja tuuline, ja sügise lõhna on tunda. Kui saaks kuidagi selle lehtede lõhna ka kirja panna. See on ikka päris naljakas, et igal aastaajal on oma lõhn.
Aga siiski, ma leidsin midagi värvilist...see oli...ilus.












Pildistasin täna jälle linnukesi, sest inimesi ma ei julge pildistada. Tegelt ma ühte punaste sokkidega onu pildistasin ka, aga seda pilti ma siia ei pane. Tegelikult tahaks inimesi pildistada, üldse tahaks head pilti saada. Kõik on viimasel ajal mul mingid turistikad. Päris närvi ajab juba. Inimesed vaatasid imelikult ka, kui ma mööda muru linnukesi taga asjasin. Mitte, et see mind väga huvitaks.


Pärast parki sõitsin koju tagasi, vahepeal tegin CBS'i juures pilti jälle. Nüüd on seal puud värvilised. Palju ilusam kohe.












Igatahes koduteel tegin ma suuri plaane - pirukaküpsetamise plaane. Jõudsin siis koju, otsisin retsepti üles ja loen sealt "margariin". Et siis...mul ei olnud seda. Plaan nurjus.
Nosisin oma poest ostetud kuklit ja üritasin olla happy.