October 1, 2010

neljapäev ja reede

Kui aus olla, siis eile ma lihtsalt unustasin blogi kirjutada. Ma mõtlesin, et teen seda, aga siis tulid muud toimetused ja nii see mõte kaduski. Igatahes eilses blogis oleks ma tahnud ära mainida selle, et iga kord kui ma kooli uksest sisse astun, tuleb vastu nii hea kohvi lõhn (kuigi ma kohvi ei joo). Eile oli see eriti tugev. Tegelikult, ega eilne päev mingi väga põnev ei olnud. Oli loeng ja siis kerge grupitöö arutelu. Pean esmaspäevaks mingi kirjatüki valmis kirjutama, tuginedes vanameister E. Howard'i vaimusünnitusle aedlinnadest. Praegu pole mul veel halli aimugi, kuidas ma seda küll teen.
Muideks meil on kursusel üks ameeriklane (neid on veel tegelt), Los Angeles'st, teda on veider kuulata, sest ta räägib nagu ameeriklane :D Teiste maade puhul ei saa aru (okei inglismaa puhul saab ka), et kust inimene pärit on, aga see väga vaba olek ja vooooolav jutt ning kõnemaneer, need on lihtsalt nii ameerikalikud, nagu mingit filmi vaataks vms.
Inglismaa või selle kandi inimesed on ka eristatavad, neil on aktsent, st neid peab kuulama väga hoolikalt :D Aga ma ütleks, et nad on väga sõbralikud!
Tänane öö oli nagu õuduka vaatamine! :D Ma nägin unes, et meil siin majas kummitab. Maja nägi välja teistsugune, õudsam ning suurem. Ma olin oma toas ja ma avastasin, et vaimud liiguvad toas ringi ning asjad tõusevad õhku. Kardina peal oli mingi ämblik, kes hirmutas mind kuidagi, ma ei mäleta kuidas. Igatahes ma olin sellest kõigest täiesti paanikas (reaalselt ka) ja siis jooksin alla korrusele, seal olid 2 tüdrukut, mees ja naine, koer ning nad mängisid vist kaarte. Ma läksin sinna ja ütlesin, et siin majas kummitab, ma olin täiesti hirmunud, endast väljas. Need inimesed ainult naersid ning tegid nalja selle peale. Aga nad samas oleks nagu teadnud, et see on tõsi. Siis äkitselt üks tüdruk küsisi "mis siin haiseb?", teine vastas midagi voodiga seotut (ma täpselt ei mäleta). SIIS tuli koer mu juurde ja nagu viitas mulle (ta vist ei öelnud seda, pole kindel:D), et ma istuksin toolile, kuna ma olin endiselt paanikas. Tol hetkel nägin veel, kuidas noad laualt üles kerkisid...Selline unenägu. Ma rohkem ei mäleta, arvan, et tõusin üles vahepeal. Igatahes unenägu oli üllatavalt hästi meeles ja hirm oli suur.

Päev oli aga üsna tegus. Käisin mööda poode, otsisin saapaid ja talve jopet (kl 11-17). Koju tulin tühjade kätega. Ei ole vist eriti üllatav. Igatahes ühtegi ilusat jopet ma ei leidnud, siis pole sellist lihtsalt nagu ma tahan. Saapaid oli ilusaid küll, aga hinnad nii ilusad ei olnud. Ühte kingapoodi külastasin 2 korda. Seal poes oli naljakas (mees)müüja. Proovisin saapaid jalga ja siis ta ütles,et oi kui hästi need sobivad ja oi need on kõige paremad nendest kolmest paarist ja oi need on väga head ka talvel, sest karv on sees ja puha ja oi kui hästi need mulle ikka sobivad:D Lõpuks küsisin, et kas pood on ka homme lahti, et ma pean mõtlema veel, võib-olla tulen homme tagasi :D No ta ütles, et on jaa lahti. Seejärel ütles bye bye ja tegi mulle silma :D See oli üks naljakas müüja. Tegelt siin on kõik meesmüüjad sellised:D Muideks ma käisin ka kahes hyperkaubamajas, kus need maailma disaineritega asjad on. Need on ikka ulme kohad ma ütlen. Aga igatahes enne kui ma shoppamisega alustasin, leidsin (vist) 3D kino. Väga lahe maja oli igatahes, kanali ääres, purskaev oli seal ja lapsed jooksid :D




































Kui juba jutt laste peale läks, siis mul siin kodus all korrusel on ka pidevalt üks poisipõnn, kilkab ja naerab seal. Nii tore on kuulata. Ükskord eksis ta minu tuppa ka ära, toksis mu arvutit ja vaatas mulle oma suurte silmadega otsa :D (ma võib-olla olen seda enne ka rääkinud).