Seal olid nii ilusad alleed (täna käisin ja avastasin veel seda parki)!!! Kell hakkas 18 saama, läksin siis värava taha tagasi. Sinna oli kogunenud juba meeletu rahvas, kes kõik tahtsid loomi näha. Vahepeal palus üks noormees endast ja ta sõpradest pilti teha, telefoniga...õõh. Aga ma olin lahkesti nõus :D Lõpuks avati ka väravad ning kõik see rahvas voolas sisse. Imelik küll, aga paljud inimesed tormasid esimese asjana kohe toiduputkade juurde. Kodus tuleb ikka enne kõht täis süüa, kui kuhugi minna! :D Aga mis ma siis seal nägin? Tiigreid ja lõvisid, elevante (kes olid haledalt mingis ruumis kinni, kahju hakkas neist), ahve, igasugu putukaid ja linde, karumõmmisid (valgeid ja pruune), kaamleid, pingviine ja hülgeid. Maod oli ka, aga neid ma õnneks ei näinud, nad olid peidus. Siis nägn veel ühte väga imelikku looma, kelle nime ma ei tea, ta oli igatahes väga ebaproportsionaalne ja õnnetu olemisega. Hunte nägin ka. Seal oli troopikamaja, elevandimaja, mingi maja veel. Rohkem ei mäleta vist. Tegelikult oli asi ka selles, et väga ruttu läks pimedaks ning mul tuli suur pettumus peale, sest ma ei saanud ju enam pilti teha! Nii ma siis loobusin suht ruttu loomaaiast ning läksin uut sündmust otsima.
Kõndisin siis tagasi metroojaama, et sõita Forum'sse. Järgmine sihtpunkt oli Københavns Frikirke. Seal pidi gospeli kontsert olema ning see tundus mulle väga atraktiivsena. Kui ma lõpuks selle kiriku üles leidsin ja seal ees inimesi nägin, siis ma mõtlesin ümber, et ma ikka ei lähe sinna. Mingi asi mu sees ütles mulle, et ma ei läheks sinna :D
Kõndisin tagasi Forum'sse, et sõita Christianshavn'i. Ma polnud enne selles kandis käinud, aga mulle kohe meeldis seal! Kuidagi teistsugune oli. Ma pean sinna kunagi päevavalguses tagasi minema. Igatahes, mul oli aega mingi tunnike või rohkemgi (kontserile pidin minema). Niisiis ma järgnesin spontaalselt inimestele ning selle lõpptulemus oli see, et ma kõndisin üles trepist, mis kunagi ei tahtnud lõppeda ning mis läks järjest kitsamaks! Ma suundusin kirikutorni tippu. Ülevamal pool oli mu ainuke mõte, et mida kuradit (vabandust) ma küll mõtlesin, et ma siia ronisin, aga see vaade mis sealt avanes, oeh see oli võrratu. Ma tegin mõned pildid ka, vähesed õnnestusid, sest ma oli liiga ametis värisemisega. Täiesti jube tunne on võtta, kuskil kõrgustes, kotist välja fotokas ning veel vahetada objektiive! Peas oli ainuke mõte "ära maha pilla, ära maha pilla". Lõpuks ma siiski otsustasin ka alla tagasi minna, hea oli maa peal olla. Jalad värisesid veel tükk aega.
Järgmine peatus oli Dansk arkitektur center, kus toimus Installationskoncerter: DACollage. Ehk siis kontsert piltide, laulu, muusika, lugude ning väga tsilli olemisega. Väga äge oli, nii hubane ja soe oli seal ning muusika oli midagi täiesti tundmatut mulle, aga see oli nii hea (väike link ka: http://www.youtube.com/watch?v=X7Ofr0jhxC0 ). Enne muusikat jalutasin veidi ka maja peal ringi, seal oli üks näitus punastest asjadest ja siis maketid majadest. Väga stiilne koht!
Aga kõik hea saab ka lõpuks läbi ning sammusin uuesti Christianshavn'i metroojaama. Järgmine peatus Nørroport'i metroojaam ning sealt edasi Musikmuseet'i ehk muusika muuseumisse, kus pidi toimuma jazz kontsert. Kohad olid aga kahjuks täis ning ma ei saanudki seda kuulama minna. Aga tsillisin seal natuke niisama ringi, vaatasin muusikainstrumente ning soojenesin :D
Järgmine koht kuhu ma minna tahtsin oli Københavns musikteater, kus toimus Late night cirkuskoncerter. Suundusin siis sinna poole. See oli väga kesklinnas, mis tähendas, et ma pidin läbima väga suurt inimestesuma. Öised tänavad ei olegi siin nii väga ilusad, praht vedeleb igalpool, enamus ei ole väga kained ning mulle astuti väga valusasti jala peale. Vabandati ka muidugi :) Lõpuks jõudsin aga kohale ning oh seda imet, seal oli mingi 20 meetrine järjekord, väljas, ukse taga. No ma siis liitusin nendega. Õnneks minu ees mõned loobusid ootamisest ning sain ettepoole, jei. Umbes pool tundi ootamist, intriigide vaatamist, taani keele kuulamist, sain lõpuks ka sisse sinna teatrisse. Üles pidime minema kitsast trepist (see polnud mulle enam võõras), edasi suundusime kitsasse koridori, kus olid uksed kinni teibitud, värvilised lambipirnid põlesid ning koht nägi üldiselt välja nagu bordell vms :D Aga oli teater. Istuda muidugi ei saanud, kohad oli täis. Seisin ja piinlesin, väsimus oli juba nii peal ning selg valutas kohutavalt, jalad ka. Etendus oli ülimalt abstraktne, muusika oli elektrooniline vist, igatahes ülimalt abstraktne. Ees tantsis üks väga painduv (tal vist konte polnud) tüdruk, selle väga abstraktse muusika järgi ning ma tantsis ka väga abstraktselt, seda nimetatakse vist Contemporary dance. Tal olid väga vinged lihased ka! Tegi igasugu paindumistrikke seal ees. Kui see läbi sai, läksime alla korrusele. Seal algas järgmine etendus. Õnneks sain seekord istuda, aga seal oli ka kitsas, inimesed olid nii kokku pressitud kui vähegi sai. Aga etendus võis alata. Üks naine laulis (väga hästi!!), üks mees mängis kitarri (tal olid inglitiivad) ning üks teine naine ja mees tantsisid ning tegid seal igasugu vigureid - kõõlusid köie otsas, mis laest alla rippus, viskasid saltosid, paindusid igatepidi ning näitasid oma suurepäraseid lihaseid! See oli kindlasti üks parimaid etendusi, mida ma kunagi näinud olen! Ja kõik oli publikuga nii vahetus kontaktis, sest tegevus toimus umbes 5 meetri kaugusel. Need valgusemängud ning võimas muusika! Seda on raske kirjeldada siin. Mulle igatahes väga meeldis ning ma olin ülimalt õnnelik, et ma ei otsustanud varem koju minna (mul oli see enne mõttes, sest ma olin nii väsinud lihtsalt).
Aga lõpuks kui see kõik läbi sai, suundusin metroojaama poole. Inimesi oli juba tunduvalt vähem, kell oli umbes pool 2 öösel ning mingid noored tantsisid keset tänavat laua peal saksofoni saatel. Põnev.
Ma olin aga jube väsinud, mul oli isegi külm ja see tee jaama tundus lõputu.
Metroos oli üks kerjus, üks tädi andis talle raha.
Muideks iga kolmas inimene siin suitsetab. Jube. Nagu oleks mingi mooduvärk.
Enne 2 öösel jõudsin koju, nägin ära peretütre, kes maja valvamas meil siin on. Ta oli veel üleval. Siin üldse kõik on väga kaua üleval.
Ma vajusin kohe magama ära.
See kõik seal juhtus eile. Täna oli ka päev. Käisin Søndermarken' i pargis, selles, mis ma eile avastasin. Jälle üks väga ilus koht. Kui ma kunagi Eestisse tagasi lähen, siis üks asi mida ma kindlasti Taani juures igatsema hakkan on pargid. Siinsetest parkidest ei ole lihtsalt võimalik ära tüdineda!
Aga ma pikalt ei kirjuta, panen mõned pildid.
