My name is Kristi, I'm from Estonia.

Täna hommikul oli tõeliselt raske tõusta ja ma mäletan, mida ma unes nägin - pakkisin asju ja ei suutnud otsustada, mida võtta, mida jätta. Huvitav kuhu ma sõitma hakkan?
Oi aga üldsielt oli täna ikka väga hull päev, heas mõttes.
Kõigepealt sain ma hommikul kirja, et mul on võimalus ühte ratast vaatama minna, aga kuna mul kool oli päeval, siis vastasin, et ma tulen võib-olla õhtul. Aga õhtul oli kiri, et ta müüs juba ratta ära!! Ilma jäin, raudelt oli mingi hea ratas.

Aga koolist siis. Ma hakkasin juba üle tunni aja varem minema, sõitsin metrooga sinna (täna polnud jalaminemise päev) ning kuna ma polnud varem sinna kanti metrooga sõitnud, siis
eksisn ära :D Tükk aega istusin nukralt bussipeatuses ja uurisin oma kaarti, otsisin tänava nime, aga ei leidnud kuidagi. Lõpuks juba kergelt paanikasse sattudes, kõndisin ma tagasi sinna, kust tulin ja alustasin uuesti oma teekonnaga. Ja üles leidsin! See koolimaja oli megasuur, nagu MEGAsuur ning muidugi tuli sealt üles leida ka see auditoorium. Nii ma siis vaatasin seda maja plaani...taani keeles oli puha ja no ei saanud aru. Lõpuks küsis üks French guy (nagu pärast välja tuli), kas ma olen ka inglise keele kursusel. Muidugi ma olin, no ja siis oli meid juba 2, kes ei teadnud, kuhu minema peab. Seejärel lisandus ka üks German girl meie hulka, ta ka ei teadnud, kuhu minema peab :D Lõpuks hüüdsid ühed tüdrukud kuskilt eemalt (ei tea siiamaani kust nad pärit olid): "Are you looking for the English classroom? This is here!". Ja oligi leitud õige koht.

Kuna ma jõudsin nii vara kohale, siis tuli oodata õppejõudu. Inimesi aina kogunes ja kogunes, kõik tulid kahe või kolmekaupa. Mina olin üksi, ei no tore küll! Lõpuks lasti meid ruumi sisse ja tund võis alata. Õppejõud oli pärit Austriast, Viennast ja ülimalt äge! Tõmbas oma entusiasmiga meid kõiki kaasa.
Ja mäng võis alata. Esimese asjana tuli joonistada ennast iseloomustav pilt, midagi unikaalset.
Pärast jagati meid rühmadeks ning me pidime teistele rääkima oma pildist (mu pilt peaks olema arusaadav :D).
Selles grupis sain tuttavaks prantslastega, austerlastega, hispaanlasega ja sakslastega (võib-olla oli keegi veel, ei suutnud kõike meelde jätta).

Järgmiseks tuli mäng "kolmeks loe" ja siis tekkisid grupid, kus oli ~ 15 inimest. Seejärel jagati meile pildid, mida ei tohtinud teistele rühmakaaslastele näidata. No ja loomulikult pidi siis kõikidele jutustama, mis oli pildid. Kokku pidi grupi peale saama ühe story, ehk siis pildid tuli panna juttude järgi kindlasse järjekorda (ei tea, kas on arusaadav, aga ühte pilti oli suumitud järjest lähemale, pilt oli pildis, ja siis sealt olid saadud erinevad pildid :D). Minu jutt oli: "In my picture there is a man, who is watching the television and in the television there is like a city life, big buildings, traffic and people standing there", ma pidin seda umbes 15 korda rääkima :D Hakkama saime!

Kolmas activity - tuli võtta paaridesse. Ma olin paaris with Iceland guy ning ülesandeks oli kirjeldada teisele, mis on pildil ning teine pidi seda joonistama (tulemus: 2 identset pilti :D). Päris hea töö oli, arvestades sellega, et ma ei saanud vahepeal aru ja siis ma näiteks ei teadnud kuidas inglise keeles ananass on, aga polnud hullu, kätega sai selgeks tehtud:D

Neljas ülesanne oli lahendada mõrvalugu, koos uue paarilisega (seekord ma ei küsinudki kust ta pärit on). Oli ette antud story ja siis pidi mõistatama selle järgi, kes tappis Mr Tundmatu. Tulemus: tema naine tappis. Müsteerium sai jälle edukalt lahendatud.

Viies mäng - umbes 45 inimest pidid rivistama end sünnipäevade järgi! Reeglid: ei tohtinud kasutada arve ega ka kuude nimetusi. Keeruline? Ei, näiteks mina olen sündinud enne Valentinipäeva ja mu sünnipäev on nende nädalate keskel, mis on enne Valentinipäeva :D Selle suure hulga inimeste peale oli vaid üks viga! Hea Töö!

Järgmiseks ülesandeks oli vaadata paberilipikut oma käes, seal oli 5 asja, mida pidi edasi kinkima oma rühmakaaslasele (mul olid õmblusmasin, fotoaparaat, ooperipiletid, raamat ja tennised), enne aga pidi välja selgitama rühmakaaslaste huvid, et teaks, mida kellele kinkida!
Minu õmblusmasinast ei olnud keegi huvitatud:D Selles mängus sain tuttavaks inimesega Poolast.

Viimaseks tuli lahendada müsteerium, millisesse letikasti Ms Tundmatu paneb kartulid?! See oli nagu ristsõna. Igale rühmast jagati märksõnad ja siis nende järgi tuli leida koht kartulite jaoks :D Ka see sai lahendatud.

Igatahes oli marulahe päev ja väga äge õppejõud, sellised võiks nad kõik olla! Ma nägin ka kahte maastikuarhitektuuri õppivat inimest, üks oli Austriast, teist ma ei mäleta.
Mul on jube kahju, et mul pole megaaju, et ma suudaks meelde jätta kõik need nimed! Enamus nimedest ei saanud ma arugi :D Ühe Poola tüdruku nimi on vist Aga. Ja minu nime on ka raske selgeks teha, sest paljud arvavad, et see on Christy ja kui ma ütlen seda väga eestipäraselt, siis nad kordavad seda naljakalt järele.
PS! Ma olin ainuke eestlane seal!
Nüüd jään reedet ootama :)

Mission: Damecykler

Täna algas mu päev juba kl 8 hommikul, sest meil pidi aknapesija tulema ja ei saanud riskida, et ma veel magan siis ja tõusin vara üles. Aga aknaonu saabus muidugi alles 10 ajal.
Pärast seadsin ma sammu linna poole, sest plaan oli osta jalgratas! Lõin siis oma kaardimaterjali lahti keset linna ja hakkasin poode otsima (ma olin need enne üles märkinud omale). Kaardi järgi ei leidnud ma muidugi ühtegi poodi, lõpuks lihtsalt kõndisin mööda tänavat ja hoidsin silmad lahti. Ja voilaa, oligi esimene pood. See oli ilmselgelt mingi odav pood, sest rattaid oli seal jube vähe, st kallimad oli järele jäänud ainult! Aga seal oli nii nii nii ilus tumeroosa ratas! Korviga, pakikaga, tuled ees ja taga, täiega luks ratas, aga kurja, maksis 2500 dk. oleks 500 dk odavam olnud, siis ma oleks ehk kaalunudki. Nii kena ratas oli lihtsalt. No ja kõige odavam oli 2000 dk, ilma korvita ja hõbedane. Müüjaonu ütles, et ta just müüs ühe odava ära. Hea küll, läksin siis selle onu soovitusel järgmisesse poodi. Seal oli tunduvalt rohkem rattaid, aga maksid ka 1999 dk!
Järgmised poed kus ma käisin jäid hinnad 3000-5000 dk ringi ning mul viskas juba vaikselt kopa ette. Hakkasin siis tagasi rongijaama poole minema, loomuliklt olin ma vahepeal eksinud kuhugi, sest need tänavad olid täiesti tundmatud. Muideks vahepeal kui ma seal ringi kolasin, siis küsiti mu käest annetusi Afghanistanile(?) ja pakuti kaks korda "God magazine'i", sain inglise keelt praktiseerida - "I don't speak Danish", "No, thank you".
Lõpuks hakkasin otsima metroojaama, sest ma vaikslt olin juba nõrkemas sellest kõndimisest, aga ilmselgelt ma läksin jälle valet teed :D Lõpuks istusin ma kanali äärde pingile ja puhkasin jalga.Nii ma siis istusingi seal tükk aega, võtsin päikest ja vaatasin kuidas "kanali tuuri parved" mööda ujusid.
Kuna enesetunne oli tunduvalt paremaks läinud selle puhkusega, siis ma lihtsalt pidin käima ära üle kanali oleva hoone juures, sest see nägi nii võimas välja.Sel ajal kui ma seal jalutasin, siis ma nägin ära selle silla, mis, nagu filmides, üles tõuseb, et laevad alt läbi saaks:D Ja ma oleks peaaegu jalgratta alla jäänud! Või siis oleks see jalgrattur ninali maas olnud :D
Lõpuks ja kahjuks jõudis üks vihmapilv mu kohale ning loomulikult ei olnud varju ka kuhugi minna. Pärast oli "tore" märg olla.
Mõne aja pärast leidsin üles kaua otsitud metroojaama, aga koos sellega leidsin ka kaubanduskeskuse! Oli see alles suur - läbi SEITSME korruse. Algas toiduosakonnaga (seal olid šokolaadi letid!!!), siis tulid aksessuaarid, siis meesteasjad, naisteasjad, lasteasjad, nõud ja kohvikud! Vat selline kaubamaja. Ma tuiskasin sealt lihtsalt läbi, sest kui ma neid brände seal nägin, siis sain aru, et midagi vaatama pole mõtet hakata.
Lõpuks sõitsin metrooga koju. (Kusjuures enne kui ma linna läksin ja piletit tahtsin osta, siis ei saanud ma jälle nende piletimasinatega läbi ja kõndisin (Flintholmi) järgmisesse peatusesse ja lootsin, et seal on sõbralikumad masinad:D)
Homme on mul koolipäev, inglise keele kursus. Põnev, põnev!
(See on "mina Taanis" pilt :D)

9. päev.

Poeskäimine siin on täielik peavalu!:D Otsisin täna äädikat ja no ei leidnud. Küsida ka ei saanud, sest mul läks meelest, kuidas see inglise keeles on.
Pärast seda seisin ma tükk aega pesupulbri riiuli juures, sest ma ei saanud aru, kas pulber oli lõhnaga või lõhnata (mul oli lõhnata vaja). Alla tunni ma vist kunagi poes ära ei käi. Muideks siin on iseteenindusletid (ma pole julgenud veel proovida), et võtad oma asjad ja teed nendega ise tudish-piip ning maksad!

Muidu oli täna jälle see päev, kus ma mõtlesin, miks ma siia tulin?! Ma arvatavasti pean selle omale üles kirjutma ja nähtavasse kohta riputama, sest muidu ei hoia mind siin miski kinni. Pargid võib-olla küll, aga nendega ei saa rääkida, neid kuulata ka mitte. Ühesõnaga ma ootan juba kooli. Teisipäeval on mul 4 tunnine inglise keele kursus, kus me harjutame rääkimist. Tundub päris põnev olevat, siis ma näen teisi inimesi ka, kes on samas olukorras nagu mina.
Kuna mul midagi muud teha pole, siis olen ma hakanud filmifanaatikuks. Täna vaatasin "The Switch" 'i, päris hea lihtne film. Selline naistekas.

Tänane päevapilt on meie Garfieldist, kes mulle hommikul (hilisel) mjäu tegi, kui ma aknast välja vaatasin.

Park ja kool.

Täna kõndisin ma vähemalt miljon kilomeetrit maha! Suund oli võetud Frederiksbergi parki, kaart oli peas olemas, aga sellest ei olnud eriti kasu, sest ma pöörasin valest tänavast ära. Ükski närv isegi ei liigu selle peale enam. Läksin siis väikese tiiruga, ega sellest hullu ei olnud, sest kodus ei ole niikuinii midagi teha.
Kui ma seal võõrastel tänavatel seigeldes pargi lõpuks üles leidsin, pidin ma kohe istuma!See polnud sellest, et ma oleks väsinud olnud. Ei, lihtsalt see park oli jälle midagi võrratut. Inimesed muidugi jooksid seal jälle ringi. Sportlik rahvas! Igatahes, park oli nagu korrastatud džungel, täis taimi, vesi vulises ja pardid sulistasid vees. Muideks ma nägin hiigelparte, nad olid vähemalt kaks korda suuremad kui tavalised. Ja nad polnud täis söödetud.
Nii ma siis kõndisin seal, iga nurga tagant midagi uut oodates.
Uskumatu, et sellised kohad on olemas, keset linna.Igatahes, mida rohkem ma edasi kõndisin, seda ilusamaks park läks. Vahepeal oli isegi midagi väga korrapärast, ma ei tea kuidas seda kutsutakse (boskett?).
Okei, aitab hetkeks pargist, sest ma kohatsin seal üht sellist olendit, keda igapäev just ei näe - Elevanti ! :D Ma ise ka ei uskunud, aga näe oligi päris elevant. Ma polnud ainuke, kes hämmingus oli, seal olid ka välismaa onud, kel kohe suu naerule kiskus nii suurt looma nähes. Elevant oli ka rõõmus nagu näha võib :DKui nüüd pargiga edasi minna, siis jäi mulle ette Frederiksbergi loss ja oi milline vaade! Ma lihtsalt seisin seal tükk aega ja ei mõelnudki midagi. See oli kolm korda parem, kui mu miljonivaade ühikas.Mingil hetkel silmad aga väsivad, kui nii palju vaadata ja ma otsustasin kodu poole tagasi hakata liikuma. Kuna ma aiale tiiru peale ei saanud, siis ma väljusin teisest väravast, st loomulikult seda, et mul polnud aimugi, kus kandis ma viibisin :D Nii ma siis kõndisin edasi mööda pikka tänavat, vahepeal keerasin ka paremale - vasakule ja oh üllatust, ma olin jõudnud oma kooli kampuse juurde. KÕIK TEED VIIVAD KOOLI! :D
Niisiis tuli mul korraga mõte, et mis ma seal kodus ikka teen, et jalutan siin ka õige ringi. Mõeldud, tehtud. Ma leidsin sealt ka pargi! :D Või tegelikult oli see rohkem botaanikaaia moodi, kõik puud ja taimed olid sildistatud. Kui aus olla, siis tuli mul kohe tahtmine kooli minna, sest see keskkond, mis seal on, tundub väga äge. Inimesed istusid ja grillisid õppehoonete (?) vahel ja lihtsalt olid, naersid. Mõned pildid tegin ka Life Campus' st.

Kunagi enne ma mainisin, et siin on palju rohelust, isegi suurte majade juures. Ma tegin kahest oma lemmikust pilti ka! :D
Sellega võib lugeda päeva lõppenudks! :D

Sunshine and nature.

See on mu Taani kodu. Siit käingi ma iga päev sisse ja välja.
Tänast, ilusat päikesepaistelist ilma kasutasin ma ära väikeseks jalutuskäiguks. Teadsin, et siin lähedal peaks olema üks järv, niisiis läksingi ja otsisin selle üles.
Ümber järve oli rajatud terviserada, mille ma siis ilusti läbi käisin. Tegin mõned pildid ka.
Keskkond oli ilus, väga looduslik, aga siiski sellise väikse kiiksuga - oli järv, siis kõnnitee, jalgratta rada ja siis tuli võsa/kraav/kanal, mis iganes see oli ning siis elumajad aedadega. Koduaiast avaneb vaade võsale. Üpriski naljakas vaatepilt minu arvates.
Väga paljud inimesed jooksid, mitte ühtegi kepikõndijat ei olnud. Siin see vist moes ei ole.















Siis nägin ma väga palju ilusaid maju ja aiad olid kõik korras, täis rohelust, muru oli niidetud ja no ausalt, silmale oli lihtsalt ilus vaadata.Sain tuttavaks ka taani luikedega, kes tutvustasid mulle ka oma sõpru - kajakaid ja parte. Neid linde oli seal metsikult palju! Ja ühes kohas, kus nad kaldal istusid, oli auto teeni 4-5 meetrit! Täiesti ebatervislik.
Koduteel nägin ka ühte ägedat tänavat. Muideks siin on väga palju selliseid punaseid maju. Aga kõik on nii korras, puud on pügatud. Enamus puid on pügatud!
Tegin pilti ka oma kodu tänavast, nagu näha siis see on samuti täis rohelust nagu kõik siin, kõik on roheline!
Kui aus olla, siis tuli mul täna päris koduigatsus peale. Üksi pole siin üldse huvitav olla, pole kedagi, kes kuulaks mu arvamust, kommentaare vms.
Jama päev.

Tormituuled tormituuled.

Hommikul mõtlesin tükk aega, kas ikka on mõtet välja minna - lihtsalt nii kõva tuul on siin! Lõpuks ikka sundisin end, sest elamisluba oli vaja taodelda. Igatahes arvasin, et peaks ennast viisakalt riidesse ka panema, otsustasin siis kleidi kasuks, mis oli aga veidi kortsus ja vajas triikimist. Aga triikimislauaga oli probleeme, nimelt ei osanud ma seda lahti teha, aga sain ka teisiti hakkama (kuigi ma isegi naersin enda üle hommikul :D).
Sõitsin siis 2 rongiga Fuglenbakkenisse ning pidin seal kohe ankeeti täitma hakkama, aga oh õnnetust mul polnud pastakat kaasas. Kõndisin seal siis ringi ankeet käes, pastakat ei osanud kuskilt küsida. Lõpuks küsisin ühe tädi käest ning tal kotis õnneks oli! Pastakas on siiamaani minu käes, sest seda tädi enam polnud seal pärast.
Hakkasin siis ankeeti täitma ja kahetsesin, et ma sõnaraamatut kaasa ei võtnud :D Õnneks enam-vähem sain aru, mida küsitud oli. Järjekord oli muidugi pikk seal ja pidi järjekorranumbri võtma masinast, see masin vähemalt ei pirtsutanud minuga.
Lõpuks oli siis minu kord, kõik dokumendid ja pildid olid mul kaasas, ühtegi viga ankeedis ei olnud ning kõik läks ladusalt. Nüüd pean ootama kuni mulle kiri tuleb, et järgmisesse asutusse minna.
Pärast dokumentide vormistamist sõitsin ma Frederiksbergi kaubanduskeskusesse, et veidi niisama ringi vaadata. Igasse poodi sisenedes pöördusid müüjad minu poole ja ütlesid midagi taani keeles ja ma siis igakord "Sorry, I don't speak Danish" ja siis müüjad ütlesid inglise keeles vastu, et kui ma abi vajan, siis ma kohe võin küsida. Ja kõik naeratasid. Vat selline teenindus.
Täna ma ostsin ka midagi - vihmavarju. Suur, musta värvi ja läikiv - see oli kõige odavam. See pood kust ma selle sain oli ka päris huvitava lahendusega. Siseneda sai ühest kohast ja siis riiulid olid paigutatud siki-sakiliselt (nagu labürünt) ja välja sai teisest otsast. Need riiulid moodustasid aga erinevaid ruume, mis olid täidetud erinevate toodetega, nt küünlad või teed või korvid ja padjad. Tee ostsin ka sealt poest, magamamineku tee oli paki peal kirjas :D Päris hea on, kummeli maitse on domineeriv.
Pärast shoppamist lonkisin ma koju, jalad villis ja valusad. Tegin esimest korda siin süüa, nagu päris pliidi peal, enne olen ainult mikrouuniga piirdunud. Makaronid tomatipastaga, aga ei olnud üldse maitsev, sest see tomativärk oli väga...halb :D Aga no kõhu sai täis. Pärast sõin pool liitrit maasika-šokolaadi-vanilje jäätist peale, siis olid makaronid juba meelest läinud.
Nüüd kuulan eesti muusikat (või vaatan "Private practice") ja söön õhtuküpsist (mm peaks magamamineku teed ka tegema:D).

Kuld ja briljandid sillerdavad silme ees.

Täna hommikul (hilisel hommikul) käisin ma voodilina otsimas poes. Ja polnud sellist nagu meil Eestis. Siin on sellised karvased ja kummiga! Oleks pidanud ikka oma lina kaasa võtma. Peale selle tahtsin ma värvilisi patju (et tuba rõõmsam oleks), neid ma ka ei leidnud. Netos olid ühed, aga kuna ma ei teadnud, kuidas taani keeles padi on, siis ei leidnud ma hinda üles. Jäid ostmata.
Tegelikult ei möödunud tänane päev shopates, ma sain hoopis kokku Maiga. Linna sõitsin ma rongiga (= tramm) ja sain seekord päris hästi hakkama ja esimest korda nägin piletikontrolli ja sain taani keesest aru, et piletit tahetakse näha (kerge kõrvalepõige). Igatahes päris veider oli rääkida tänaval eesti keeles, kui teised sellest halligi aru ei saa. Käisime mööda kesklinna ringi ja ma sain jälle palju targemaks, sest Mai teadis tunduvalt rohkem kui mina! :D
Võtsime suuna Royal Garden'i poole (see sama park, kus ma eile käisin), et külastada Rosenborg'i lossi (see maja, mida ma eile kirikuks nimetasin :D). Igatahes oli lugu selline, et sealne piletimüüja oli eestlane ja me saime tasuta piletid, päris VIP värk!
Loss oli midagi sellist, mida Eestis ei näe. Maalid seintes, isegi laes, igasugused nikerdused igalpool elementides ja ka seintes/lagedes. Ja oi kui palju kulda ma nägin, kõik ehted, kroonid, mõõgad ja relvad olid seal. Ehted olid kõige ilusamad, need olid kullast ja siis erinevate briljantidega! Pilti ei tohtinud teha kahjuks.
Pärast lossi istusime pargis, nautisime tuult ja päikest ning muljetasime.
Hiljem läksime kanali äärde ja siis nägin ka ooperiteatri hoone ära. Kanali ääres oli nii palju purjekaid, päris hea oleks sellisega ringi seilata.
Mulle väga meeldib, kui maja on kaetud taimedega, Eestis võiks seda rohkem esineda. Selle maja puhul olid vist erinevad taimed ka, väga lahe!
Vaatamata sellele, et tänane tuul tahtis kõik maast lahti kiskuda, oli väga tore päev. Hea oli vahelduseks kellegagi koos ringi käia ja linna avastada.
Ma pean selle ka ikka ära mainima, et ma sain täna poest normaalse jogurti! Eelmine maitses nagu metsamarja vesi vähese piimaga (rasvasisaldus oli 0,1 %), täna ostsin 3% ja see oli juba täitsa jogurt! :D

Trammide hingeelu ma ei mõista.

Kui ma täna hommikul üles ärkasin ja suure tuhinaga oma postkasti vaatasin, ei leidnud ma sealt ühtegi kirja!
Tükk aega mõtlesin, mida oma päevaga siis peale hakata. Ei tahtnud tühja ka passida. Otsustasin siis minna omapead Kopenhaageni südamesse.
Läksin metro/train station' sse ja juba seal hakkas jama pihta. Kõigepealt ei saanud ma aru, kuidas ma pileti saan, sest automaat lihtsalt ei tahtnud mulle piletit müüa. Otsisin siis teise masina ja sain sealt pileti kätte, aga see ei näinud välja selline nagu siis, kui ma metrooga esimest korda sõitsin. Tol hetkel ma sain pihta, et seal jaamas oli 2 sõiduvahendit - metroo JA tramm! :D Kuna pilet oli teistsugune, siis ma arvasin, et selle piletiga saab sõita ainult trammiga. No ja siis ma pidingi minema sellega. Aga ega seal siis üks tramm ei liikunud, neid oli palju ja ma ei saanud üldse aru, millise peale ma peaks minema. Vähemalt teadsin, mis suunas kesklinn asub. Umbes pärast 45 minutit mõtlemist, läksin ma lõpuks trammi peale, mis sõitis õnneks õigesse kohta.
Olingi Kopenhaageni Central Station' is, mille kõrval asub Tivoli! See ei ole selline nagu meil Eestis tuuritamas käib, see tundus isegi värava tagant äge! :D Sisse ei läinud seekord.
Õnneks oli mul täna olemas päris kaart, mis oli väga arusaadav.
Mida ma siis nägin? Väga palju oli igasuguseid teede remonte ja kõik majad olid hiiglama suured.
Mingil hetkel jõudsin ma City Hall Square' le, oli aeg mõned pildid ka teha.
Selline plats siis oligi.
Edasi liikusin ma mööda väikesi tänavaid, mis tegelikult nii väikesed polnudki, aga kuna inimesi oli lihtsalt nii palju, siis kiskus kitsaks küll. Need tänavad oli täis poode: Hugo Boss, Lloyd, Diesel jne. Normaasete hindadega poode oli ka. Tuleb tuttav ette? :) Siinne New Yorker on läbi kolme korruse!
H&M oli ka nendel tänavatel mitu, isegi Vero Moda oli.
Kusjuures tänavatelt võib leida inimesi, kes seisid seal siltidega, mis olid suunatud mingite teenuste juurde. Näiteks üks mees seisis sildiga "Tattoos and Piercing" ja see koht oli ise umbes 10 m kaugemal. Päris hea äriidee.
Kuigi mu esialgne plaan oli minna botaanikaaeda, siis sinna ma ei jõudnud, sest ma mingil hetkel olin suuna võtnud hoopis teisele poole. Läksin hoopis "Kuninglikku aeda" (The Royal Garden), ehk siis linna kesksesse parki. Oli see vast alles PARK! Selle kõrval on meie pargid Eestis nagu teede vahelised roheribad. Mul hakkas tegelikult lausa kurb sellepärast.
Seal oli palju palju erinevaid ruume ning stiile. Inimesed istusid muru peal, mängisid igasuguseid mänge, ma pole elusees midagi sellist näinud. Ainult filmis. Igatahes esimene asi mis mulle väga väga meeldis oli pergalo.

Neid suundasid oli vist 4 või 5 ja kõik koondusid sinna punkti "ümmargune kivi". Väga ilus oli!
Siis järgmisena oli üks kirik (?). Kõik oli üldse nii korrapärane ja niidetud!
Siis ma leidsin ühe ägeda sillutise :D
Ja kõige ilusam koht, mis mulle kõige kõige rohkem meeldis oli rosaarium!
Sinna ma pean küll veel tagasi minema. Eriti nüüd, kus ma võib-olla oskan trammiga sõita :D
Väga raske on seda parki tegelikult sõnadega kirjeldada, seda peab lihtsalt nägema. Seal oli igasuguseid skulptuure, erinevaid ja erilisi puid (ei osanud määrata kahjuks).

Need on vaid mõned pildid ja mõned muljed. Aga see park oli lihtsalt midagi väga vägevat. Ausalt.
Igatahes sel ajal kui ma seal jalutasin, hakkas sadama vihma, mis oli nagu märk, et võiks hakata tagasi minema. Ega see väga kerge ei olnud tegelikult, aga lõpuks leidsin siiski tuldud tee ja ma võtsin suuna Central Station' sse.
See koht on nagu mingi õudusunenägu. Ma arvan, et ma kõndisin seal ringi umbes poolteist tundi, enne kui ma suutsin otsustada, et ma nüüd otsan pileti ja lähen trammi peale. Esiteks ei saanud ma aru, mis väravast ma pean sisenema, et koju jõuaksin (väravaid oli vist 12). Teiseks ei tahtnud 2 piletiautomaati mulle piletit müüa! Ja lõpuks oli mul lihtsalt juba kopp ees sellest kohast.
Mingil ajal siiski sain oma pileti, võtsin julguse kokku ja istusin mingile trammile, lootes, et see sõidab mu kodu poole. Mul vedas, sõitiski.
Lõpuks ma jõudsin koju, olin läbimärg, aga see polnud üldse tähtis seekord, sest mul oli nii hea meel, et ma enam selles Central Station' is ei olnud.