July 9, 2011

Malmö

Täna oli lõpuks see päev, kus ma jõudsin Malmösse. Müüsin oma ratta maha paar päeva tagasi, sain rikkaks ning kuna raha peab ringluses olema, siis kulutasin selle ka kohe ära.
Nii, et Hannaga välismaale!
Päev algas maruhästi, päike paistis ja mina ruttasin linna emale suveniiri ostma. Sain mis tahtsin ning siis tõttasin stationi poole. Rong meil muidugi hilines jälle, seda juhtub viimasel ajal siin tihti. Aga 33 minutiline sõit viis meid Rootsi.
Esmapilgul ei saanudki aru, et me kuskil mujal oleme. Ainult station oli poole vingem kui Copenhagenis. Üldmulje linnast oli suhteliselt sarnane meie elukohaga. Otsisime üles turistupunkti, varustasime end kaartiga ning peab mainima, et oleme juba palju pädevamad kaarti lugemises, kui need paljud kuud tagasi!
Esimene idee oli siis minna shoppama! Käisime läbi mõned poed ning siis enam ei viitinud. Inimesi siin oli ka nii vähe. Liiga vähe. Otsisime hoopis söögipoe, ostsime igasugust head kraami ning läksime piknikule (sorry Hanna, ma sinu varianti siia ei kirjuta:D).
Istusime lõõmava päikese all, nosisime head ja paremat ning imestasime elu üle. Mingil ajal võtsime end kokku ning jätkasime oma turistiteekonda. Läkisme parki number 1. Meie avastus oli igatahes see Malmö puhul, et kõik kujud siin on alasti. Sellest tegme järeldused (ning muudest asjadest ka), et ööelu on siin kirev ning inimesed on põhimõtteliselt alasti :D Aga park number 1 oli ilus...ja suur. Mul on palju pilte ka, aga neid näeb mu arvutist.
Käisime ka pargis number 2. See polnud midagi erilist tegelikult. Seal pidi olema loss minu mõtete järgi, aga selline nagu ta mul mõttesi oli, sellist seal polnud :D Teistmoodi oli.
Aga me lõpetasime oma pika jalutuskäigu mere ääres, kus oli tõeliselt ilus. Merevesi oli soe, vihma tuli ka 2 piiska ning alguses lõputuna tunduv tee läks otse merre.
Nii me istusime seal, imestasime jälle elu üle ning otsisime Malmö next top model'it.
Kell lendas sel päeval valgukiirusel ning aeg oli sättida end tagasi stationisse.
Algas 33 minutiline tagasisõit Copenhagenisse.
Seejärel oli juba teada värk, et tuleb öelda "nägemiseni" Hannale.
See päev sai liiga kiirelt läbi.
Aga see oli üks ägedamaid päevi. And Hanna is awesome!