19

Mõista mõista, mis juhtub 19 päeva pärast?

Christmas Dinner.

Eile oli rahvusvaheline jõuluõhtusöök. Igaüks pidi kaasa võtma mingi roa, mis on tema riigis traditsiooniline jõuluajal. Ma tegin jõulusaia :)
Igatahes see kõik alagas nii, et mu naaber plaanis ka sinna minna, nii et me läksimegi koos. Kuna väljas lund sadas (siin koguaeg sajab), siis ei hakanud ratta ja koogiga minema, valisime metroo. See oli muidugi vale valik, sest ilma tõttu metrood hilinevad, ei sõida ära ning infotädi räägib koguaeg taani keeles. Nii me siis passisime seal metroos tükk aega, mis kuhugi ei sõitnud. Lõpuks otsustasime bussiga minna. Kell oli siis juba 17:55 (kell 18 täpselt! pidime kohal olema). Kunagi saabus siis buss ka, mis muidugi kooli ette just ei sõitnud ning läksime läbi tuisu jala edasi. Kleidi ja sügissaabastega on päris külm käia peaks mainima. Lõpuks siis jõudsime ka kohale. Hea oli näha, et me polnud ainukesed, kes hiljaks jäid ning pidu polnud veel alanud!
Saal oli väga õdusa väljanägemisega. Olid kaetud lauad, küünlad, söögilõhnad, muusika (mida mängis 40ndates olev onu, natuke naljakas). Ning väga palju inimesi, rahvusi (saksa, soome, taani, keenia, usa, ungari, poola, eesti jne jne) ja kõik olid nii õnnelikud ja rõõmsad :) Peale selle oli üks ~20 meetrine laud, kus olid peal söögid, ning see laud oli täiesti täis.
Istusime siis kuhugi laua taha, igas lauas oli vist 10 inimest. Mõnda oma laua inimest olin ma isegi varem näinud, aga mõnega sain kohapeal tuttavaks. Kaks neist õppisid samuti maastikuarhitektuuri, bakas. Nad üritasid mulle selgeks teha, et varsti on Eesti kohal ainult suur auk ning see on hea, et ma Taanis olen, et ma peaksingi siia jääma. Vot nii siis.
Lõpuks võisime siis süüa ka võtma minna. Seal oli kõike - piparkooke (miljon erinevat sorti), kooke ja veel kooke, salateid, pannkooke, kapsarulle, kartult, riisi, liha, küpsiseid jne. Ma sain magusamärgituse vist. Ma kõike ei julgenudki proovida, ei oleks jõudnud ka.
Pärast sööki sai tantsida! Aga diskotamisest oli asi kaugel. Meil olid seal taani folktantsijad, kes tantsisid alguses ette ning siis see miljon inimest, kes me seal olime, läksime ja proovisime samamoodi tantsida. See oli täielik komöödia, ausalt. Naerda sai. Kitsas oli, aga kõik tantsud said tantsitud.
Pärast folki tuli disko. Inimesed oli endiselt õnneliku olemisega. Kõik tegid pilte, välgud aina käisid. Mul oli kahju, et ma ei võtnud oma kaamerat kaasa. Aga tegin paar pilti mobiiliga (kvaliteedi pärast on häbi, aga enam ma kunagi fotokat maha ei jäta).




























Kuna ma diskotada eriti ei tahtnud, siis ma otsustasin 22 ajal kodupoole hakata minema. Alguses tahtsin küll metroo peale minna, aga lumi ja ilus õhtu ei lubanud seda. Nii et ma kõndisin koju (tunnine jalutuskäik). Mul oli vist lõpuks nii külm, et ma ei saanud arugi, et külm on. Aga ma nägin ilusaid asju. CBS'i ees oli väga ilus. Kunagi tegin ma seal päeval pilti (blogis on ka need pildid), aga pimedas on seal tulukesed ning väga lahe effekt oli.
Aga pärast 23 olin kodus. Soojenesin üles.

Viimane ekskursioon.

Meil on siin saabunud totaalne talv! Lumi on maas ja rattaga on täiesti kohutav sõita. Pidurdama peab hakkama umbes kilomeeter enne, muidu on oht maha lennata. Aga täna lõppes siis meie ekskursiooninädal. Esimene peatuspunkt oli Plejecentret Sølund (hooldekodu). Vaatasime seal natuke ringi, erinevad aiaosad. Aktiivseks tegevuseks ning midagi ka hingele ja meelele. Oli...lumine :D Järgmisena käisime lastemänguväljakul, see oli selline väike, aga armas. Ma pilte ei teinud seal. Mõte oli siis selles, et mänguväljak ei tohiks olla liumägi, liivakast ja kiik, vaid võiks seda kõike ühendada maastikuga. Aga aga, viimane koht kus me käisime, ehk siis kolmas oli Valbyparken. See on kõige suurem park siin, nagu ma aru sain. Seal oli üle kilomeetri pikkune allee!!! Ning 7 (?) teemaparki - sellised ringikujulised ning igaüks oli isemoodi. Me ei käinud kõiki läbi, sest me läksime sinna vaid ühe mullikese pärast, aga ma käisisn mõnes veel ning peab ütlema, et ma lähen sinna veel tagasi :D Aga selle koha parim osa oli lastemänguväljak. See oli 200% maatikuga seotud ning seal oli nii põnev. Isegi ma oleks tahtnud seal rõõmsalt kiljates ringi joosta :D Igasugused ronismisasjad (mäkke ronimiseks) ning tornid (n.ö. landmarks), mis tähistasid erinevaid asju ( ma ei mäleta mida:D ). Aga üks torn oli väga äge, seal olid erinevat värvi klaasid ning seal sees olles oli hästi värviline. Päikesepaistega pidavat veel ägedam olema. Kõik oli seal nii ilus, lumine, palju puid ning lapsed mängisid seal. Neil olid mõõgad, kilbid ja keebid. Mängisid sõdalasi vist.






























Et siin siis see allee. Seal kus alle äÜks pink pargist. Ning meie kohvi/tee ja koogi paus (superhea kook oli).













Torn väljas ja seest.








































Natuke mänguväljakut.

Rootsi, Alnarp.

Eile õhtul ma mõtlesin "oi kuidas tahaks homme hommikul sõita rattaga läbi lumesaju...". Seda ma täna hommikul tegingi. Lumi oli alles, sadas isegi natuke juurde. Aga mu kodukandis ei olnud teed eriti puhtaks lükatud, mis tähendas, et oli veidi hirmus sõita:D Vahepeal sõitsin mingis vaos ja rattakontroll tahtis kaduda. Aga ma jõudsin edukalt kooli, 15 minutit varemgi (enne bussi väljumist). Täna oli siis ekskursioon Rootsi, Alnarpi. Läksime sama luksbussiga, mis eilegi. Sõitsin esimest korda tunnelis ja siis suure silla peal, mis on Taani ja Rootsi vahel! Väga vinge :D Meri oli igalpool ja udu oli ka. Oleks tahtnud, et buss peatuks ja ma saaks "sild udus" pilti teha, aga seda ei juhtunud. Rootsis oli rohkem lund kui siin, ja külmem ka.












Jõudsime siis kohale Alnarpi. Käisime sealses ülikoolis "Swedish University of Agricultural Sciences". Esimene loeng oli lossitüüpi majas. See maja meenutas mulle Harry Potteri filmi :D
Loengut andis meile üks mees, kellele 20 aastat tagasi sõitis otsa auto ning nüüd on tal ajukahjustus - ta ei suuda kontrollida oma keha (jalad, käed ja pea liiguvad koguaeg), mäluprobleemid ning hiljuti prognoositi tal ka Alzheimeri tõbi. Inimene, kes ei ole terve, aga samas oli ta nii energiline ning täis indu! Inimesed vinguvad iga pisiasja pärast, mis neil äda on, aga tema andis meile loengut ning see oli ülimalt innustav minu arvates. Ta rääkis meile oma loo, piltide abil, mis ta ise joonistanud oli ning haiglast, kus ta viibis pärast õnnetust. Nimelt oli seal olnud ilus loodus ning just sellest ta väga palju abi saigi. Sealt siis seos meie kursusega (Healing gardens and healt design). Ma ei hakka seda ümber jutustama, ütlen lihtsalt, et see oli väga väga hea kogemus.
Loengule järgnes järgmine loeng, ühe teise inimesega. See polnud nii väga huvitav, tuttav jutt oli üldiselt.
Seejärel tuli lõunapaus. See oli huvitav :D Nimelt selles majas oli väga luks köök. Kõik vajalik tehnika jms oli olemas. Meil võiks ka selline koolis olla :D









Pärast liikusime edasi Alnarpi rehabilitatsiooni aeda. Kõigepealt oli meil tutvustav loeng ühes ülimalt hubases majas/toas. Toolide peal oli sellised karvased nahad (lambanahk?) ja siis küünlad põlesid, nii soe oli. Üks tädi rääkis meile selle koha tegemistest ja eesmärgist ning ülihuvitav oli jälle. Ma olen nii rahul! Selle kursuse üks lahutamatu osa on psühholoogia ning see on nii põnev.









Pärast seda läksime välja, tutvuma aiaga. See on muidugi veel poolik, kuna raha pole, aga see osa, mis valmis oli, oli päris tore. Lumega vast ei saa nii palju aru, kuidas see mõjub või mis tundeid see koht tekitab, aga jutu järgi võib öelda, et neil toimib seal kõik. Aed sisaldas..activity places (tegevuse kohti?), kus on siis võimalik nt istutada taimi jne. Koht on muideks siis mõeldud inimestele, kellel on diagnoositud "Fatique Syndrome", see peaks olema siis sügav väsimus ja stress nagu ma aru sain.
















































Seal oli ka rahulikke kohti, kus istuda ning omaette olla, samuti greenhouses ("kasvuhoone") - üks oli soojendusega ja teine ilma, kus siis saab olla nt külmemal ajal või siis, kui ei taheta olla päris väljas (need olid klaasist, nii, et samal ajal on võimalik tunnetada seda väliskeskkonda).




























Ja siis muidugi oli ka suur osa seda tühja, väljaehitamata ala, mis muideks pidi patsientidele väga meeldima.
Vot nii. Lõpuks, kui olime juba ära külmunud, aga meeleolu oli endiselt hea (mul küll vähemalt, sest see oli üks vinge ekskursioon), saime minna sooja bussi, et tagasi kodu poole sõita.
Kooli juures ootas mind truult mu bike ning sain jälle harjutada oma ettevaatlikku sõitu :)
Homme on viimane ekskursioon, külastame vist mänguväljakuid Taanis. Tuleb põnev päev jälle.
Ja siis see on Swedish University of Agricultural Sciences seestpoolt. Üks koridor seal.
Seal oli kunagi mingi farm (vist) ja siis nüüd on ülikooli. Stuudiod oli väga lahedad, ma arvan, et seal tuleks ideid nii, et vähe poleks:D









Ja kutsa oli ka seal Rehabilitatsiooni aias.

Hørsholm. The Healing Forest Garden Nacadia.

Täna oli ideaalne ilm üheks järgmiseks ekskursiooniks. Vihma lahistas hommikul nii, et vähe polnud :) Nii ma siis otsustasin minna kooli juurde metrooga. Jaam oli rahvast täis! Kõik olid vist sama mõelnud, mis mina. Siis ütles see informatsiooni tädi midagi taani keeles (ma ei saanud aru mida) ning üks onu "lükkas" kõik selle rahvasuma ühele poole perrooni. Üks metroo vist enam ei töötanud, mis tähendas, et see miljon inimest tahtsid kõik ühe metroo peale saada! Ja mul oli vaja pool 9 olla kooli juures, sest buss ju ei oota ja taanlased pidid kuulujuttude järgi olema ülitäpsed inimesed (kell oli sel hetkel juba 8.10)!Lõpuks tuli siis metroo ja hakkas trügimine ja nügimine. Mul läks õnneks, olingi selle väga pungil täis metroo peal. Mõtlesin siis omaette, et väljuks Frederiksbergis, et seal lähevad palju maha (tavaliselt ma lähen sealt järgmises), et siis ei pea hiljem nügima hakkama. AGA selles peatuses jäi metroo seisma, infotädi ütles midagi taani keeles ning uksi ei avatud. Metroo sõitis edasi :D Siis ma juba oli kerges paanikas, et kui ta nüüd järgmises ka ei ava uksi, siis oleks ikka totaalselt jama olnud :D Aga mul vedas, järgmises peatuses sain maha ning läksin pooljoostes bussi peale. 9:33 olin bussis, viimane õppejõud tuli 9:40 (ta polnud taanlane, rootslane oli). Nii algas siis mu hommik.
Sihtpunkt täna oli siis Hørsholm. Seal kandis on meile kooli Arboretum ning sinna tuleb healing garden Nacadia, ehk siis aed, kus ravitakse inimesi (nature-based therapy).
Kõigepealt istusime aga lõkke ääres, sõime kooki, jõime teed/kohvi, lõõgastusime vihmas. Supertore oli tegelikult.
Pärast seda jagati meid kahte gruppi, ühed läksid ümbrusega tutvuma, meie (grupp kus ma olin) jäime lõkke äärde. Istusime seal, sulgesime silmad, hingasime, tunnetasime kuidas külma õhku sissehingates nina külmaks läheb ning välja hingates see uuesti soojeneb. Suunasime oma energiat igale poole, üritasime ennast tunnetada antud kohas ja mitte millelegi muule mõelda. Võib öelda, et see oli kerge mediteerimisharjutus.
Järgmise ülesandena me kõndisime ringi, väga aeglaselt. Tunnetades, kuidas jalg liigub kannalt päkale, tunnetades muru pehmust, konarlikkust, püüdes hoida tasakaalu. Keskendusime kõndimisele ja kohale, kus me kõndisime.
Kolmas harjutus oli paarisharjutus. Üks pidi silmad kinni siduma ja teine teda juhatama. Ehk siis üks meist oli pime. Teate kui erinev on see, kui sa kõnnid ja näed, kuhu sa astud või sa lihtsalt tunned, kuhu sa astud ning ei näe midagi. Uskumatu kui erinev see oli.
Järgmisena vahetasime grupid ning meie kord oli ümbrusega tutvuma minna. Ilus looduslik koht oli. Kuna eile tutvustati meile seda projekti, mis sinna tuleb, siis oli päris huvitav seda kõike ette kujutada. Vabandan, et pilte pole. Mul oli lihtsalt nii külm, et mu käsi lihtsalt ei ulatunud fotokakotini. Aga ma võin öelda, et huvitav oleks seda vaatama minna, kui see valmis saab!

Kui kõik läbi käidud sai, oli lõpuks aeg bussi minna. Ma olin rõõmus, sest ma ei tundnud enam oma varbaid :D Jalad olid läbimärjad ja nii külm oli. Aga sellegipoolest oli ülimõnus olemine.

Homme on ka ekskursioon. Sõidan Rootsi, Alnarpi!

Taani mussi ka:
http://www.youtube.com/watch?v=SHuWj6ycquQ

?!?

Mul tuli öösel kl 1 meelde, et ma tahtsin blogi ka kirjutada. Ma siis nüüd hommikul kirjutan, sest asi on seda väärt. Üleeile ehk siis neljapäeval oli üks tore aga veider õhtu. Aga sellest pärastpoole.
Kõigepealt räägin kolmapäevast. Käisin jälle koolis ja endiselt see aine mulle väga meeldib! Külastasime kohalikku parki, määrasime maastikukaraktereid ning vaatelsime inimesi ja märkisime neid kaartile. Vihma sadas ja jube külm oli ning pärast sõitsin veel rattaga koju ka. Muideks meil tuleb selle aine raames projekt teha, individuaalselt. Ma olen juba nüüdseks päris kindel, et ma valin oma ala Eestist (Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskuse ala/aed). Ma loodan, et nad on nõus koostööd tegema, muidu on jamasti.
Sel samal päeval käisin ma esimest korda ka Mail külas. Ta elab ka ühes pisikeses ja hubases korteris, piirkond oli ka väga tore ja rahulik. Mul oli hea meel näha, et inimesed Eestist peavad ikka omasid meeles - talle oli palju kaarte saadetud kodumaalt :)
Aga neljapäev siis. Käisin jälle koolis :D Päris hea on tihti koolis käia. Seekord külastasime kooli parki/aeda ning pidime täitma küsimustikku, kuidas me end selles pargis tunneme. Endiselt oli väljas väga külm, seega ei saanud ma eriti kõrgelt hinnata oma tundeid :D
Aga õhtul sain ma kokku Hanna-Liisaga. Pidime pubi tuurile minema. Esialgu otsisime poolteist tundi kohta, kuhu minna! Raske on meiega :D Lõpuks siis põikasime ühte kohta sisse ning teenindaja lahkesti kohe näitas kuhu me istume peame. Sinna me siis jäimegi. Seal pubis oli veel palju inimesi, aga tegemist oli ühe seltskonnaga. Me arvasime, et nad arvatavasti töötavad koos ning tulid nüüd õhtusele koosviibimisele. Nii me siis istusime seal ühes nurgas, jõime tellitud glögi ning sõime piparkooke! Jah, siin Taanis on juba jõulud alanud! Poe aknad on jõuluteemalised, tänavatel ripuvad jõulukaunistused, majad on ümbritsetud tulukestega ja jõulumuusikat olen ma ka kuulnud juba poodides. Aga eniveis, nii me siis istusime seal umbes tunnikese, oli hea soe ja hubane. Lõpuks siis mõtlesime edasi minna, kelner oleks vist küll tahtnud, et me jääks kauemaks, aga siiski :D
Jalutasime edasi, tahtsime veel tegelikult kuhugi istuma minna, mõte oli isegi olemas kuhu. Kõndides mööda tänavat, äkki ühe tudengi kohviku(?) juures tiriti meid grupikalli tegema. Täiesti suvalised inimesed tänavalt olid. Neid oli kolm. Lõpuks üks küsis, kust me pärit oleme, Hanna-Liisa ütles, et Eestist (inglise keeles oli vestlus), kõigi emotsioon oli vaauu. Siis küsis minu käest, kust ma pärit olen, ma ütlesin ka, et ma olen Eestist. Jälle oli vaauu. Siis tuli uus grupikalli ja üks neist kolmest hakkas laulma Ruja laulu, eesti keeles. Teate mis minu esimene mõte oli? Oh, et see laul on nii kuulus, et isegi välismaal teatakse seda ja osatakse laulda !?! Ilmselgelt oli aga tegemist eestlasega, kes seda laulis! :D Et siis nendest kolmest inimesest kaks olid eestlased. Meil oli Hanna-Liisaga täielik kultuurišokk. Täiesti uskumatu olukord:D Nii me siis seisimegi seal, nemad ajasid hullujuttu (nad polnud just väga kaines seisukorras) ning me olime endiselt üllatunud :D Lõpuks saime siiski oma pubi otsingut jätkata, aga siiski oli see kogu värk väga uskumatu.
Kui me oma plaanitud koha juurde jõudsime, tuli välja, et see suletakse (kell oli juba suht öös). Järgnes järgmine poolteist tundi koha otsimine? Just nii! Lõpuks me isegi möödusime samast kohast, kus me olime enne istunud ja see tundus meile uuesti kõige ahvatlevam :D Aga me ei läinud sinna. Otsustasime hoopis kodu suunas minna. Aitas küll selleks korraks.

Block 2.

Täna siis algas mul teine aine siin koolis. Ja see on nii awesome! :D
Kõigepealt pean ütlema, et maastikuarhitektid on ikka enamasti väga stiilsed inimesed. Ühel mu õppejõul on väga teistsugused neoon-oraanžid prillid ning väga cool väga teistmoodi soeng, aga ta kannab need nii hästi välja! Üldse, need keda me täna nägime (õppejõud, assistendid vms) olid väga lahedad inimesed. Sissejuhatuses öeldi, kohe ära, et kui miski ei meeldi kursuse juures või miski võiks teisiti olla, siis tuleb seda öelda. Väga palju on sellist omavahelist suhtlust, mitte, et keegi ees räägib ja teised tukuvad. Ja pole sellist üleolevat suhtmumist, et "sina oled õpilane ja mina õppejõud" (eelmises aines ka polnud). Väga hea mulje jäi igatahes.
Seekord pidime ka ennast tutvustama! "Hi, I'm Kristi. I'm from Estonia..." :D Ja siis kui ma lõpetasin küsis õppejõud, kas ma Kadri Maikovit ja Simon Belli tean (mu õppejõud Eestis), of course! Nii lahe lihtsalt.
Pärast sissejuhatust tuli päris loeng ka. Ning ka harjutus. Pidime vabastama oma vaimu ning suunama energiat ning tunnetama erinevaid asju. Silmad kinni.
Teine ülesanne oli seletada mingisugust enesele meeldivat looduslikku kohta. Rääkima, mida ma tunnen kui ma kõnnin seal jne. Ma tegin seda muideks eesti keeles, sest mu vestluskaaslane oli Mai! :D Et siis Mai on ka minuga samal kursusel.
Kolmanda ülesande tegemiseks võtsime suuna kasvuhoonesse. Meil kooli taga on sellised hooned. Mul polnud aimugi :D Meid jagati gruppideks ning pidime siis oma grupiga mõned meeldivad taimed otsima ning nendest looma hea/ilusa/toreda/tervisliku pargi. See oli suht sügavamõtteline ülesanne, nii et ma pole siiani kindel, mida me täpselt tegema pidime :D Aga no midagi sai tehtud.
Muideks need Ungari tüdrukud, kellega ma kunagi peol käisin on nüüd ka sel kursusel.
Selline oli siis koolipäev.
Tagasi pidin ma sõitma pimedas...ahjaa. Võiks teha tagasivaate ka tänasesse hommikusse. Pumpasin rattakummi jälle! ÄRIIDEE, kui ma Tartu tagasi lähen ja tööd ei leia (äkki). Aga no sain sinna rohkem õhku sisse küll ja sõitsin sellega isegi kooli. Aga enne seda käisin ma käpuli trepi peal! Just nii, selline prõntsatus käis, et keegi allkorrusel mõtles kindlasti, mis ma seekord ära lõhkusin :D Valus oli tegelikult.
..Aga õhtul siis. Ma pole harjunud eriti pimedas rattaga sõitma ja tipptunni ajal ma pole ka eriti sõitnud. Jube on! Nii palju rattaid ja ma oleks jälle peaaegu maha lennanud, sest mingi rest jäi mulle halvasti ratta alla. Aga sellega tuleb harjuda vististi, nüüd hakkan peaaegu igapäev hilja koju tulema. Mulle sobib!

läbi,

Ja nii see vaheaeg läbi saigi. Nädal aega täielikku puhkust - filmi. Kahtlemata parim seriaal ever on "How I met your mother". Mul on nüüd parasiit sõnad ja laused..."What's up?", "Legen........dary" and "awesome" :D Õnneks sain ma kõik osad ära vaadatud, mis siiamaani olemas on, nüüd lihtsalt (nädalas korra?) kui uus osa tuleb saan vaadata. Elu tuleb tagasi :D
Nagu ma ükspäev mainisin, siis jooksimisega alustasin ma ka. Eile ja üleeile käisin, täna mitte, sest kõik lihased on maruvalusad. Homme! Ma ei kavatsegi alla anda.
Homme algab kool! Ma väga ootan kui aus olla, sest see kursus tundub maruhuvitav - "Health design".

!

Täna tegin ma midagi enneolematut! Ma käisin vabatahtlikult JOOKSMAS! Alguses oli, või pärast jooksu ja jooksu ajal oli jube, jube...jube tunne. Aga pärast ma olin nii uhke enda üle :D
Selline päev siis.

Rongiga sõitsin ma...mere äärde rõõmuga..

Täna hommikul panin omale äratuskella 8:30, mõtlesin et põõnan 9ni. Kui ma lõpuks arvasin, et kell on nüüd 9, siis tegelikult oli 9:33! Nii palju siis varajasest tõusmisest. Igatahes tegin end kiirelt korda ja väntasin poodi, sest päev tõotas tulla pikk, värske õhu käes ja selleks oli vaja midagi süüa osta. Poole 12 ajal istusin rongi peale ja läks sõiduks! Muideks, miks ma üldse täna rongiga sõitsin? Sest see oli tasuta! Nii, et ma siis otsustasin, et lähen avastan ilma. Ma märkisin kaartil ka ära, kus ma käisin - Klampenborgis mere ääres ja Hillerødis lossi ja parki vaatamas.
Esimesena sõitsin siin mere äärde. Enne lõunal oli rong suhteliselt tühi, ma istusin isegi üksinda, alguses vähemalt. Oli näha, et mõned teisedki olid niisama sõitma tulnud - üks isa oma poegadega, tore oli vaadata.
Lõpuks Klampenborgi jõudes nägin seal marupalju rahvast ning hobuseid! Ma arvan, et kuskil pargis oli mingi ratsutamise asi, sest neid hobuseid oli päris mitu. Aga meri paistis juba kaugelt! Seal ei olnud väga palju rahvast, mõned inimesed. Üks tegi seal oma statiiviga piti, ma pean ka mõni teine kord minema. Aga mere ääres oli nii hea olla, nagu tavaliselt, ainult, et veel parem :D Purjekad sõitsid ja kajakad lendasid. Ma tegin pilti, 180 tk, ja mõtlesin, et see on kõige parem puhkuse koht. Muide, vaheaeg hakkab mul ju homsest, ametlikult. Aga (mõned) pildid siis:













































Pärast sõitsin tagasi Hellerupi, et sealt minna edasi Hillerødi. Nüüd oli rong juba rahvast täis, inimesed vist olid ärganud vahepeal. Järgnev teekond oli päris pikk, ma arvan, et ma sõitsin sinna mingi 30 minutit, võib-olla ka rohkem. Nägin golfiväljakut ja ühte megasuurt järve ning palju võsa ning rohelist muru.
Alguses ma tegelikult ei plaaninudki sinna Frederiksborgi parki minna, sest kaartilt tundus see jube kaugel olevat (rongijaamast), aga seal tänaval olid sildid, mis suunasid sinna pargi poole ja siis ei jäänud mul muud üle kui minna:D Aga ei olnudki väga kaugel see park. Muide Hillerød on ka päris ilus koht, nii tundus põgusa pilguga üle vaadates. Sinna tahaks ka mingil ajal tagasi minna, soojema ilmaga, sest päike hakkas juba loojuma ning jube külm oli! Aga siis sellest, et lossi juures oli üks suur järv, umbes sama suur (või veidi väiksem), kui mul siin kodu juures ja siis üle järve oli loss.
Muide seal järve ääres oli metsikult palju parte ja kajakaid, kes kõik siiberdasid inimeste ümber, et süüa saada.
Aga lõpuks siis jõudsin lossi juurde ka ja no oli see vast alles suur! Nagu päris:D Lossi taga oli hiigelpark ning ma pean jälle ütlema, et ma polnud enne midagi sellist näinud:D Internetist lugedes võin öelda, et tegemist oli barokse regulaar aia/pargiga. Kõik oli nii pügatud ja niidetud, tahaks arvata, et tegemist on kunst koonuste ja kuubikutega, aga ei olnud:D Ja nii palju alleesid, väga imelikult pügatud puudega. Kõik oli õnneks veel enam-vähem roheline ja lehtes. Inimesi oli ka väga palju. Ma arvan, et kui mul siin oleks kuskil ligiduses selline park, siis ma vist elaks seal :D See lihtsalt oli nii korrapärane ja korras ning kas ma juba mainisin, et päike paistis? See hakkas tegelt juba loojuma. Nii ma siis jalutasingi seal päris pikalt, aga mitte ka üleliia, sest mul oli hirm, et äkki enam rong ei sõida ja ma ei saa kuidagi tagasi:D Aga seda ei juhtunud. Vahepeal tegin ka söögipausi, päike paistis otse näkku, vaade oli ülevalt alla pargile ja lossile. Sellist lõuna-õhtusööki ei ole mul veel olnud. Aga ma siis näitan pilte ka, neid oli ka kõvasti üle 100:






















































































































Vot selline park ja loss siis.
Lõpuks hakkas päike juba päris ära kaduma ning ma mõtlesin siis ka suuna kodu poole võtta. Rong oli nüüd veel rohkem täis, sõitsin Københavni jaama, et sealt oma rongi peale minna. Sellega sai ka "nalja". Mulle ilmselgelt see koht ei istu (see sama koht kus ma Taani algusaegadel ei orienteerunud). Otsisin jälle pea laiali otsas kohta, kust väljub mu rong. Lõpuks tegin mingi suure tiiru, et peamajja jõuda. Jõudsin ja leidsin. Seejärel tuli ette üks rong, ma tükk aega kaalusin, kas see nüüd sõidab mu peatusesse või mitte, aga hüppasin peale ja oh sõitiski:D Selle rongi peal käis vahepeal ka üks kodutu, kerjas raha ning ta haises kohutavalt, see oli jube!
Enne 5 õhtul olin kodus, suht külmenud, aga päev läks korda!

Muideks ma eile ei maininud, et kui ma siin ükspäev kirjutasin, et ostsin piletid kojusõiduks ära, siis reedel tuli välja, et need ei sisalda pagasit. Nii ongi Air Baltic'ga ning odava hinnaga! Päris kurjaks ajab, aga no ise olen süüdi, et ma ei osanud vaadata, kas pagas ka on, sest minu loogika ütleb, et see on alati pileti hinna sees. Nii palju siis sellest.