?!?

Mul tuli öösel kl 1 meelde, et ma tahtsin blogi ka kirjutada. Ma siis nüüd hommikul kirjutan, sest asi on seda väärt. Üleeile ehk siis neljapäeval oli üks tore aga veider õhtu. Aga sellest pärastpoole.
Kõigepealt räägin kolmapäevast. Käisin jälle koolis ja endiselt see aine mulle väga meeldib! Külastasime kohalikku parki, määrasime maastikukaraktereid ning vaatelsime inimesi ja märkisime neid kaartile. Vihma sadas ja jube külm oli ning pärast sõitsin veel rattaga koju ka. Muideks meil tuleb selle aine raames projekt teha, individuaalselt. Ma olen juba nüüdseks päris kindel, et ma valin oma ala Eestist (Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskuse ala/aed). Ma loodan, et nad on nõus koostööd tegema, muidu on jamasti.
Sel samal päeval käisin ma esimest korda ka Mail külas. Ta elab ka ühes pisikeses ja hubases korteris, piirkond oli ka väga tore ja rahulik. Mul oli hea meel näha, et inimesed Eestist peavad ikka omasid meeles - talle oli palju kaarte saadetud kodumaalt :)
Aga neljapäev siis. Käisin jälle koolis :D Päris hea on tihti koolis käia. Seekord külastasime kooli parki/aeda ning pidime täitma küsimustikku, kuidas me end selles pargis tunneme. Endiselt oli väljas väga külm, seega ei saanud ma eriti kõrgelt hinnata oma tundeid :D
Aga õhtul sain ma kokku Hanna-Liisaga. Pidime pubi tuurile minema. Esialgu otsisime poolteist tundi kohta, kuhu minna! Raske on meiega :D Lõpuks siis põikasime ühte kohta sisse ning teenindaja lahkesti kohe näitas kuhu me istume peame. Sinna me siis jäimegi. Seal pubis oli veel palju inimesi, aga tegemist oli ühe seltskonnaga. Me arvasime, et nad arvatavasti töötavad koos ning tulid nüüd õhtusele koosviibimisele. Nii me siis istusime seal ühes nurgas, jõime tellitud glögi ning sõime piparkooke! Jah, siin Taanis on juba jõulud alanud! Poe aknad on jõuluteemalised, tänavatel ripuvad jõulukaunistused, majad on ümbritsetud tulukestega ja jõulumuusikat olen ma ka kuulnud juba poodides. Aga eniveis, nii me siis istusime seal umbes tunnikese, oli hea soe ja hubane. Lõpuks siis mõtlesime edasi minna, kelner oleks vist küll tahtnud, et me jääks kauemaks, aga siiski :D
Jalutasime edasi, tahtsime veel tegelikult kuhugi istuma minna, mõte oli isegi olemas kuhu. Kõndides mööda tänavat, äkki ühe tudengi kohviku(?) juures tiriti meid grupikalli tegema. Täiesti suvalised inimesed tänavalt olid. Neid oli kolm. Lõpuks üks küsis, kust me pärit oleme, Hanna-Liisa ütles, et Eestist (inglise keeles oli vestlus), kõigi emotsioon oli vaauu. Siis küsis minu käest, kust ma pärit olen, ma ütlesin ka, et ma olen Eestist. Jälle oli vaauu. Siis tuli uus grupikalli ja üks neist kolmest hakkas laulma Ruja laulu, eesti keeles. Teate mis minu esimene mõte oli? Oh, et see laul on nii kuulus, et isegi välismaal teatakse seda ja osatakse laulda !?! Ilmselgelt oli aga tegemist eestlasega, kes seda laulis! :D Et siis nendest kolmest inimesest kaks olid eestlased. Meil oli Hanna-Liisaga täielik kultuurišokk. Täiesti uskumatu olukord:D Nii me siis seisimegi seal, nemad ajasid hullujuttu (nad polnud just väga kaines seisukorras) ning me olime endiselt üllatunud :D Lõpuks saime siiski oma pubi otsingut jätkata, aga siiski oli see kogu värk väga uskumatu.
Kui me oma plaanitud koha juurde jõudsime, tuli välja, et see suletakse (kell oli juba suht öös). Järgnes järgmine poolteist tundi koha otsimine? Just nii! Lõpuks me isegi möödusime samast kohast, kus me olime enne istunud ja see tundus meile uuesti kõige ahvatlevam :D Aga me ei läinud sinna. Otsustasime hoopis kodu suunas minna. Aitas küll selleks korraks.