Eile õhtul ma mõtlesin "oi kuidas tahaks homme hommikul sõita rattaga läbi lumesaju...". Seda ma täna hommikul tegingi. Lumi oli alles, sadas isegi natuke juurde. Aga mu kodukandis ei olnud teed eriti puhtaks lükatud, mis tähendas, et oli veidi hirmus sõita:D Vahepeal sõitsin mingis vaos ja rattakontroll tahtis kaduda. Aga ma jõudsin edukalt kooli, 15 minutit varemgi (enne bussi väljumist). Täna oli siis ekskursioon Rootsi, Alnarpi. Läksime sama luksbussiga, mis eilegi. Sõitsin esimest korda tunnelis ja siis suure silla peal, mis on Taani ja Rootsi vahel! Väga vinge :D Meri oli igalpool ja udu oli ka. Oleks tahtnud, et buss peatuks ja ma saaks "sild udus" pilti teha, aga seda ei juhtunud. Rootsis oli rohkem lund kui siin, ja külmem ka.
Jõudsime siis kohale Alnarpi. Käisime sealses ülikoolis "Swedish University of Agricultural Sciences". Esimene loeng oli lossitüüpi majas. See maja meenutas mulle Harry Potteri filmi :D
Loengut andis meile üks mees, kellele 20 aastat tagasi sõitis otsa auto ning nüüd on tal ajukahjustus - ta ei suuda kontrollida oma keha (jalad, käed ja pea liiguvad koguaeg), mäluprobleemid ning hiljuti prognoositi tal ka Alzheimeri tõbi. Inimene, kes ei ole terve, aga samas oli ta nii energiline ning täis indu! Inimesed vinguvad iga pisiasja pärast, mis neil äda on, aga tema andis meile loengut ning see oli ülimalt innustav minu arvates. Ta rääkis meile oma loo, piltide abil, mis ta ise joonistanud oli ning haiglast, kus ta viibis pärast õnnetust. Nimelt oli seal olnud ilus loodus ning just sellest ta väga palju abi saigi. Sealt siis seos meie kursusega (Healing gardens and healt design). Ma ei hakka seda ümber jutustama, ütlen lihtsalt, et see oli väga väga hea kogemus.Loengule järgnes järgmine loeng, ühe teise inimesega. See polnud nii väga huvitav, tuttav jutt oli üldiselt.
Seejärel tuli lõunapaus. See oli huvitav :D Nimelt selles majas oli väga luks köök. Kõik vajalik tehnika jms oli olemas. Meil võiks ka selline koolis olla :D
Pärast liikusime edasi Alnarpi rehabilitatsiooni aeda. Kõigepealt oli meil tutvustav loeng ühes ülimalt hubases majas/toas. Toolide peal oli sellised karvased nahad (lambanahk?) ja siis küünlad põlesid, nii soe oli. Üks tädi rääkis meile selle koha tegemistest ja eesmärgist ning ülihuvitav oli jälle. Ma olen nii rahul! Selle kursuse üks lahutamatu osa on psühholoogia ning see on nii põnev.
Pärast seda läksime välja, tutvuma aiaga. See on muidugi veel poolik, kuna raha pole, aga see osa, mis valmis oli, oli päris tore. Lumega vast ei saa nii palju aru, kuidas see mõjub või mis tundeid see koht tekitab, aga jutu järgi võib öelda, et neil toimib seal kõik. Aed sisaldas..activity places (tegevuse kohti?), kus on siis võimalik nt istutada taimi jne. Koht on muideks siis mõeldud inimestele, kellel on diagnoositud "Fatique Syndrome", see peaks olema siis sügav väsimus ja stress nagu ma aru sain.
Seal oli ka rahulikke kohti, kus istuda ning omaette olla, samuti greenhouses ("kasvuhoone") - üks oli soojendusega ja teine ilma, kus siis saab olla nt külmemal ajal või siis, kui ei taheta olla päris väljas (need olid klaasist, nii, et samal ajal on võimalik tunnetada seda väliskeskkonda).
Ja siis muidugi oli ka suur osa seda tühja, väljaehitamata ala, mis muideks pidi patsientidele väga meeldima.
Vot nii. Lõpuks, kui olime juba ära külmunud, aga meeleolu oli endiselt hea (mul küll vähemalt, sest see oli üks vinge ekskursioon), saime minna sooja bussi, et tagasi kodu poole sõita.
Kooli juures ootas mind truult mu bike ning sain jälle harjutada oma ettevaatlikku sõitu :)
Homme on viimane ekskursioon, külastame vist mänguväljakuid Taanis. Tuleb põnev päev jälle.
Ja siis see on Swedish University of Agricultural Sciences seestpoolt. Üks koridor seal.
Seal oli kunagi mingi farm (vist) ja siis nüüd on ülikooli. Stuudiod oli väga lahedad, ma arvan, et seal tuleks ideid nii, et vähe poleks:D
Ja kutsa oli ka seal Rehabilitatsiooni aias.
