...

Ilmselgelt ma kirjutan see kuu liiga palju. Aga ma lihtsalt pean sellest rääkima.
Mis te arvate, kes täna jooksis kooli, ratas käe kõrval? Mina või mina või....mina? No ikka mina. Ma olin eile väga naiivne arvates, et ma hommikul saan rattakummid kuskil poe juures täis pumbatud. Pool 9 hommikul pole ükski pood lahti ning siinsed poed ei jäta seda õhuvoolikut välja ka mitte! Ei, üks oli väljas...aga see ei töötanud! Kui kuri ma siis hommikul olin? Seda ei anna sõnadesse panna.
Aga kooli jäin hiljaks kõigest 6 minutit ning rahvas oli endiselt stuudios. Ma vist ei maininud, aga meil täna oli mudelite esitlused ka. Kõik ei pidanud oma ideid tutvustama, ma teadsin seda ning arvasin, et ma ka niikuinii ei pea. Olek oli suhteliselt rahulik ning kogu mu tähelepanu oli suunatud valutavale jalale.
Kuna täna oli ka grupimoodustamine (kes siis teevad koos projekti Bordeaux'is), siis lihtsalt kutsutigi nimepidi ette inimesed ja voilaa grupid saidki moodustatud. Ning igast grupist 2 inimest (4-5 in. on grupis) rääkisid paar minutit oma ideest. Ma olin juba grupis nr 2. Kutsuti ette ning voilaa, ma pidin ka oma idee lahti seletama. Rääkisin ära, enam ei mäleta mida ma rääksin, aga vast said kõik aru :D

Näitusest.

Minu mudel pärast B&W photoshoppi.

Minu grupis on 4 liiget, meil on põhjamaine grupp nagu välja tuli: taanlane, rootslane, norralane ning eestlane. Ühte liiget ma teadsin enne ka, sest ta on vist kõigis kolmes eelnevas aines ka olnud (kahes kindlasti), aga teisi ei tundnud enne. Aga ma arvan, et tuleb hea koostöö, kõik tunduvad olevat targad ja ambitsioonikad:D
No, ja ma siis räägin sellest ka, kuidas ma koju sain täna. Sõitsin rattaga! :D Õnneks oli kooli juures rattapood ning sain kõik töökorda. Kui nüüd aus olla, siis juba esimeste pedaalivajutuste käigus ma armusin oma rattasse uuesti ning kõik mu viha tema vastu oli unustatud. Nii kerge oli sõita, kohati oli lausa tunne nagu lendaks! :D

Lombakas.

Eile käisin ma õhtusöögil. Kunagi ma mainisin üht muuseumi külastust, kus ma kohtusin ühe Kanada tüdrukuga, tema kutsuski mind endale külla. Poolteist tundi varem hakkasin ma siis minema, jala loomulikult. Ta elab kesklinnas ühikas, päris kesklinnas, kanalite juures. Uskumatu. Ma siis kujutasin juba ette, kui äge ja lahe seal võib olla. Elamine ma mõtlen. Jõudsin siis ilusti kohale, üritasin siis Elizabeth'le helistada, et ma olen maja ees, aga mu telefon ütles lihtsalt miskit taani keeles ning ei saanudki helistada. Not good! Lõpuks siis leidsin selle nupu ukse juurest, kust saab üles helistada. Õnneks sellega läks hästi. Ta elas viimasel korrusel, korruseid oli vist 5, ma pole kindel, aga palju tuli kõndida igatahes.
Tegemist oli siis ühikaga nagu ennist mainisin.Ühel korrusel, 9 tuba (?) ja 9 inimest jagavad kööki. Ütleme nii, et väljaspoolt paistis kõik ilusam, kui seestpoolt. Mul oli hea meel, et ma korteris elan.
Aga seltskond seal oli kirju - oli inimesi Taanist, Singapurist, USAst, Brasiiliast, Prantsusmaalt ja võib-olla veel kuskilt. Aga tore oli, sõime ning siis mängisime kaarte. Oli mingi mäng, mille nime ma ei mäleta hetkel. Üks kutt USAst oli just tulnud Venemaa tripilt ning oli sh külastanud ka Eestit (Tallinnat) ning ütles, et väge ilus linn. Kõik ütlevad seda, kes sinna satuvad.
Üldse oli see seltskond väga reisihimuline, sest ühed tulid just Prantsusmaalt ning Saksamaalt ning juba sõidavad edasi Soome ja Amsterdami ning võib-olla veel kuhugi. Minu rahakott võiks ka põhjatu olla!
Aga 23 paiku hakkasin siis kodupoole tagasi tulema, inimesi oli väga vähe. Teisipäev oli siiski. Enne 1 sain alles magama ning 7 juba üles, terve päev on selline uni peal olnud.

Ahjaa, lombakas olen sellepärast, et mu megavill ei luba mul normaalselt käia ning sellepärast hakkas ka jala kont valutama ning see võis olla päris "huvitav" vaatepilt, kuidas ma koju lonkasin täna koolist. Ja läksin ka. Jube valus oli!

Aga homme sõidan ideaalis juba rattaga kooli. Kett on peal ning seisab maja ees. Loodame, et sõidab ka.

Teisipäev.

Ma ei suuda uskuda, et on aprilli kuu. Täna hommikul kooli minnes oli nii soe, isegi lühikestes riietes oleks võinud olla!

Muide ma olin täna väga asjalik, käisin lõpuks rattapoes ära ning küsisin, et mis see ketivahetus siis maksta võib. Kõigepealt läksin ilma rattata. Küsisin onu käest, kas ta inglise keelt oskab, ta vist ütles et ei, aga ma ikka hakkasin temaga inglise keeles rääkima, sai aru küll :D Ta tahtis mu ratast näha ning ma tõttasin oma maja juurde tagasi, võtsin ratta ning läksin näitasin onule. Ta uuris ja katsus seda, mõtles pikalt ja siis ütles 400 DKK. Dream on! Sellise hinne eest ma küll ei lase parandada siin midagi. 500 DKK eest saaks ma juba uue ratta (kasutatud muidugi). Ütlesin, et ma pean mõtlema ning tänasin teda. Teisel pool mu maja on veel üks rattapood (neid on siin tegelikult iga nurga peal). Läksin siis sinna. Seal oli mingi noor kutt. Küsisin kas ta inglise keelt räägib, ütles et natukene. Näitasin siis ratast (seekord võtsin ratta ühes kohe:D) ning see ütles 200 DKK! Diil! Nüüd on mu ratas paranduses :D Homme kell 4 lähen järele.

Õhtul lähen jälle õhtusöögile.

Pühapäev.

Pool hommikut tegelesin ma käsitööga. Lõikasin oma kulunud teksad katki ning sain lühikesed püksid.
Täna käisin päikest võtmas, lebotasin suure muruplatsi ääres, tuul oli ning suht jahe oli ka kohati :D Siis ma arvasin, et ega see päike täna väga peale vist ei hakka ning paari tunni pärast tulin tagasi. Kodus oli üllatus kui suur, selg oli punane :D

Kui jooksma minna kuidagi ei taha ning trenni ka minna ei saa, siis tuleb see trenn lihtsalt kuidagi koju tuua! :D
http://www.youtube.com/watch?v=84-1cfcguIg&feature=related

Ja kõige parem taustamuusika on:
http://www.youtube.com/watch?v=8jzDKJJ8ZQk

Linna peal.

Käisin täna linna peal ringi jalutamas. Külastasin Rosenborgi parki, botaanikaaeda ning kõndisin läbi inimsuma mööda siinset kaubatänavat. Mõned pildid sellest kõigest:

Rosenborgi park.

Tulbiaed olid seal.

Botaanikaaed. Seal taga, see suur maja peaks olema Kph Ülikooli instituut, sotsiaalteadused vist. Selline "pisikene" hoone.

Ilusad õied olid.

Põhitänav, kus inimesed shoppavad.

See on üks tänav, mida mööda ma tavaliselt kodu poole kõnnin. Seal on palju ilusate õitega puid!

PS. Oleksin juba peaaegu unustanud. Täna juhtus ka midagi eriskummalist. Kõndisin kodupoole ning peatusin valgusfoori taga. Minu kõrval sesis üks mees lapsevankriga. Seisin seal ja siis see mees seletab oma lapsele "punane", "tuli on punane" ja "nüüd on roheline". Minu kõrval seisis mees, kes rääkis eesti keeles! :D Uskumatu. Ma mõtlesin, et ütleks talle midagi eesti keeles või vaataks teda kummalise näoga, aga ma ei julenud :D Nii ma siis kõndisin edasi.

Peaaegu suvi.

Kella 12 paiku seadin ma sammud Valby parki ning veetin seal mitu head tundi. Päike paistis ning inimesi oli väga palju, kõik grillisid ning jammisid niisama ringi. Kuskil eemal oli tsirkus ning sealt kostus muusikat. Ma arvan, et kraade oli 20 +.
Väga mõnus päev oli!








Tagasi hakkasin 5 ajal tulema, nii et päike hakkas mulle täna ikka tõsiselt peale. Nüüd istun siin punasena.

Kolmapäev.

Mul oli täna täiesti crazy päev! Hommikul kui silma lahti tegin vajus see plõks kinni tagasi, sest taevas oli hall! :D Aga mingil ajal tuli ikka päike välja ning väga soe oli, julgen arvata et +19 tuli ära. Siis tegin kiired poetiirud, sest järgmised päevad on meil kõik siin kinni ning mu külmkapp oli tühi. Homme algavad pühad ning kestavad esmaspäevani (k.a.).
Aga mis siis sellele päevale punkti pani?
Esiteks, käisin ma deidil. Kunagi enne ma kirjutasin ühest peost, kus 2 taani tüüpi tulid meiega juttu tegema, no ja siis see, kes minuga rääkis, helistas mulle ükspäev ning kutsus välja. Ja eks ma siis ikka läksin.
Teiseks, helistas, lihtsalt niisama, mulle üks soomlane, kellega ma juba kaua kaua olen ainult msnis suhelnud. Päris hea inglise keel oli tal muideks, ainult kohati oli aru saada väikesest aktsendist :)

Esmaspäev, juba ei tea mitmes.

Täna oli meil nii ilus ja soe ilm. Tegin hommikul omale mõned kaneeliküpsised ning seadsin sammu Valby parki. Taevas oli sinine ja mitte ühtegi pilve polnud. Imlselgelt mantel mu seljas oli liigne, ainult tassimise pärat võtan ma selle koguaeg kaasa. Kella 12 ajal olid tänavad ikka suhteliselt tühjad, mõni pere vist läks üldse reisile, sest kõik kraam pandi autosse - tekid ja padjad ning muud asjad.
Kui ma lõpuks parki jõudsin võtsin suuna jälle esialgu mere äärde, leidsin omale kivi, millel istuda ning närisin oma küpsist. Siis aga arvasin, et seal on liiga tuuline ning ebamugav ning leidsin omale pargis väga meeldiva koha - pingi ning päikesega. Nii ma siis seal istusin ja pikutasin umbes 3 tundi. Lugesin ning joonistasin oma maketi värke, kuulasin vahelduva eduga linnulaulu, muruniiduki põrinat ning oma mp3, mis ei tundunud üldse atraktiivne enam; vahepeal sai tunda ka grillilõhna...oijaah.
Kui ma poole 5 paiku hakkasin ära minema, siis mis ma nägin? Park oli rahvast täis ning kõik pidasid pikniku, mängisid palli või mingeid muid mänge. Kõik inimesed olid tulnud nautima seda ilma! Ja arvatavasti pärast pikka tööpäeva...kas Eestis seda ka juhtub? Ei tea küll. Muide tulbid juba õitsevad igalpool ning nartsisse on endiselt palju palju...tahaks neid korjata hirmsasti :D
Nii ma siis lonkisin kodu poole, päike oli endiselt soe ning mõnus "kõrbehais" käis üle pea.
Tänase päeva tulemuseks on õhetavad nägu ja jalad ning superhea enesetunne! :D

Taani kuninganna.

Ma räägin nüüd oma "ilusast" päevast. Hommikul kui ma 7 ajal silma avasin, piilus akna tagant päike...aga oli veel liiga vara tõusta ning kell pidi tirisema alles pool 9. Niisiis magasin edasi. Kui pooleteise tunni pärast plärinat kuulsin, oli igasugune tõusmisisu kadunud, sest keegi oli päikese ära virutanud! 9 ajal ajasin end siiski üles ning toimetasin ja koristasin. Miks ma üldse laupäeval pool 9 tõusen, tekib kindlasti küsimus? Täna on Taani kuninganna sünnipäev ning "küla" pealt kuulsin, et kuninganna lehvitab rahvale kuskil rõdu peal. Ja loomulikult tahtsin ma kuningannat näha! Kes ei tahaks. Kuna ma kindlalt ei teadnud, millal, kus ja kas ta üldse lehvitab, siis ma väga ei kiirustanud kuhugi. Enne 11, kui ma oma hommikuputru sõin, teatas Hanna-Liisa, et internetiavarused pajatavad kuninganna lehvitamisest kella 12 ajal. Arutlesin siis endaga, et vähem kui tunni ajaga ei jõua ma küll linna...jala..võib-olla joostes? Rongipileti rahast oleks ka kahju..aga kuna tahe kuningannat näha oli nii suur, siis ma otsustasin ikka selle 24 DKK ikk välja käia, ning suundusin kibekähku end valmis seadma. Jooksin siis rongijaama...tuli osta pilet...masin ei töötanud..kas see on mingi vihje, mõtlesin ma samal ajal. Jooksin siis teise masina juurde, mis asus jaamas sees. Õnneks sain pileti ning jõudsin täpselt ka rongi peale. Helistan siis Hannale, et öelda, et ma ka ikka jõuan lehvitama..aga telefon ei tööta. Ma ei teagi siiamaani, kelle oma ei töödanud. Niisiis sms'isime ning saime teises jaamas kokku ning läksime kiirel sammul Amalienborgi. Muideks vihma sadas! Eilne ilmateade lubas tänaseks ilusat päikesepaistelist ilma! Päike ju paistsiski....aga pilv oli KOGUAEG ees!
Head küll, jõudsime kohale. Inimesi oli arvatavast palju vähem ning kõik vaatasid ja ootasid (?) midagi. Vahtkonna vahetus oli ning mehed mundris marssisid. Seda nad kõik siis vaatasidki. Kell oli juba 12 läbi, aga kuningannat ei kuskil!












Inimesi hakkas järjest vähemaks jääma, vahtkond lõpetas marssimise, aga KUHU jäi kuninganna, selles on küsimus? Ma olin väga pettunud, et kuningannat ei näinudki! Ja ma veel kiirustasin, et kohale jõuda.

Vihma endiselt sadas, päikesest polnud haisugi, meeleolu oli kehv ning koduni oli vähemalt 7 km. Kõndisime siis minu juurde, vahepeal läksime ka poest läbi, kus oli üks väga veider mees. Tal olid jalas lillad liibukad (?), nende all lühikesed teksapüksid vist ning mingi imelik nöör oli rihmaks; üleval oli nahktagi lukkuga, mis oli muidugi lahti ning onu "väike" punu vaatas sealt rõõmsalt vastu. Jalas olid lillelised tennised ning üldiselt tundus, et seal mehelt polnud kupli alla vist kõik korras. Aga ta nägi naljaks välja ning me polnud ainukesed, kelle ta silma jäi.

Igatahes jõudsime siis minu juurde, korraldasime filmi pärastlõuna koos pitsaga.

Thematic Course: Landscape planning

Eile algas mul uus kursus "Thematic Course: Landscape planning". Tundub igatahes väga põnev tulavat - 2 maketti pluss üks suur makett Bordeaux'i kohta; individuaalne projekti idee ning grupitöö ning uus idee. Kursus lõppeb disaini ettepanekuga, mis tuleb grupitöö tulemusena, aga eksam on individuaalne, suuline...:D Ja Prantsusmaale lähme, üle 30 inimese võtab vist osa nagu ma aru sain, päris palju!
See on jälle selline kursus, kus me teeme asju tagurpidi, vales järjekorras. Tavaliselt, kui projektiga alustatkse, siis tehakse analüüsid ja värgid, aga meie saame lihtsalt maketi aluse kaartiga ning võime lasta oma ideedel lennata ning teha sinna mida hing ihkab :D Ja siis tuleb tausta uuring ning google maps on parim sõber. Ning siis läheme alles kohapeale vaatama, milline see ala päriselt välja näeb! See asub Bordeaux'is.
Uskumatu, aga mul on veel Taanis olla jäänud napilt 3 kuud! Teeb natuke kurvaks isegi, ma arvan, et ma tahan pärast kojujõudmist varsti jälle kuhugi minna :D Aga enne tahaks grillliha toorsalatiga, kodumoodi...:D

Ma sirvisin täna huvitavat raamatut. Ma isegi kaalun selle ostmist. See oli lihtsalt väga põnevalt kirjutatud ning vaevalt seda Eestist leiab. Aga ma esialgu üritan seda laenutada.

Päikseline pühapäev.

Täna oli väljas tõeline kevad, võiks isegi öelda, et varasuvi. Kraade oli vähemalt pluss 18, igatahes inimesed käisid juba lühikeste riietega ning kingadega! Päike paistis ning tuult kohati ei olnudki.
Sellist ilma lihtsalt tuli kuidagi nautida, niisiis läksime Hannaga mere äärde. Istusime seal kivide peal ning võtsime lihtsalt päkest. Ma praegu vaatan, et mul on nina punane veidi. Aga nii hea oli lihtsalt olla, kuulata vee sulinat, tunda mere lõhna ning nautida paitavat päikest.






























Kuna mere äärde saab ainult läbi Valby pargi minna, siis jäid silma igasugused lilled ning kõige üllatavamad olid nartsissid. Inimesi oli päris palju ning nad grillisid ning pidasid pikniku!

eile ja täna.

Alustuseks tuleb juttu eilsest. Käisime peol. Saime poole 10 paiku õhtul peajaamas kokku ning suundusime peopaika. Täiesti juhuslikult leidsime üles koha, kus pidu toimus ning mitte sel aadressil, mis meile teada oli. Niisiis, millised toimingud pidime enne sisseminemist läbi tegema?
Kõigepealt näitasime IDkaarti turvale, kes mind pinksalt võrdles pildiga (al. 18 sai peole minna), sealt edasi ootasime veidi järjekorras ning siis...küsiti IDkaarti (jälle), siis kollast kaarti ning siis tehti veebikaga pilti ning näpujälg võeti ka. Liikusime edasi ning siis küsiti üliõpilaspiletit! Selline kontroll nagu oleks kuningannale külla läinud :D
Koht polnud eriti fancy, keldritaoline kohati :D Piljardit sai mängida, bänd oli, ning alates 11 tehti tantsuplats ka lahti. Bändis olid mingid karjuvad pudekad, kelle hääl jäi muusikale kõvasti alla. Üldse oli palju nooremaid inimesi seal...ma sain jälle end vanana tunda. Kuigi ma ilmselgelt ei näe 23 välja :D
Veel tähelepanekuid. Ma arvan, et enamus peokohtades, kus ma nüüd käinud olen, on lisaks tantsuplatsile võimalik näidata oma tantuoskusi ka "minilaval" ning mõnes kohas on ka "minilava" koos toruga. Eile üks neiu, a'la 18-19 aastane, näitas seal päris agarasti oma oskusi, mõned läksid isegi lavale ligemale, rahatäht näpus :D
Pidu iseenesest oli päris okei, ainult nii palju noori oli, aga vahepeal oli äge ka, sest me sattusime tantsima koos mingi grupiga, kus inimesed tantsisid väga hästi, oli näha, et nad naudivad seda, mida nad teevad...palju naeru ja nalja oli. Muusika valik oli põhiliselt hip-hop, rap, r'n'b ning kohati lasti retro backstreet boys'i ka ning Grease remix'i, mis club Tallinnaski koguaeg tuleb! :D
Meiega tulid veel tutvust sobitama kaks taani tüüpi, meist 2-3 aastat nooremad. See, kes minuga rääkis näitas päris agarasti oma huvi üles, tahtis tervet elulugu kuulda ning tegi igasugu muid žeste..:D
Umbes 1 paiku lahkusime ning linn oli rahvast täis!


Täna käisin ma muuseumis, koht nimega Cisternerne. Asub mu kodu juurest 8-10 minuti jalutuskäigu kaugusel, nii et tuli minna. Tegemist on modernse klaasikunsti muuseumiga, aga seal oli ka üks nö rändnäitus, mille autoriks oli taani skulptor Jørgen Haugens Sørensen.
Väga hirmuäratav koht oli iseenesest. Asub maa all, pime, külm ja niiske oli. Kuna lagedest tilgub vett, siis sinna olid tekkinud sellised purika taolised asjad, mis lisasid kohale juurde veel õudsust. See ajutine näitus ja need skulptuurid olid ka väga brutaalsed, aga kui aus olla, siis samas pole ma enne midagi nii huvitavat näinud. Näiteks, koerad, kelle näod ning keha olid ketki kisutud ja verised; või nöod , mis olid nagu valmis tehtud ning siis lihtsalt "ära rikutud"; või skulptuurid inimestest, aga erinevus oli, et nad nägid välja nagu oleks lõpetamata; või luukere pea mingi sinise asja otsas. Seal oli igasugu absurdseid asju. Ma kahjuks pilti teha ei saanud, polnud lubatud. Aga internetiavarustest võib näiteid leida.
Teine näitus, püsinäitus, oli klaasikunstist, mis oli väga ilus ning see õudne ruum sobis eksponeerimiseks ülihästi.
Kolmas näitus oli skulptuuride näitus, kus oli kujutatud tavainimesi. Kui tavaliselt tehakse skulptuur kellestki tähtsast, nagu Herakles või kuningas, siis seal olid lihtinimesed. Väga veider oli vaadata sellist asja tegelikult. Harjumatu.
Siis sai näitus otsa ning võis maa alt tagasi maa peale sooja minna, sest lõpuks oli juba nii külm.
Muide ma sain ka tuttavaks ühe Kanada tüdrukuga, kelle nime ma üritan siiamaani meenutada, kuna ta pakkus välja, et võiks kunagi koos ringi tsillida. Aga ma ei leia teda näoraamatust üles :D Kehv seis. Aga tore tundus, väga jutukas.

Õhtusöök.

Eile õhtul tuli välja, et täna toimub minu juures õhtusöök. Nii ma siis hommikul küsisingi Camilla käest, et kas see on okei. Ta polnud just vaimustuses, sest tal on homme eksam, aga ütles, et on okei. Niisiis algas mu hommukupoolik küpsetades. Ma olin juba enne valmis mõelnud, et ma teen kaneeliküpsiseid, aga ma arvasin et peaks veel miskit olema, niisiis tuuritasin internetiavarustes ning leidsin juustuskoonid, ning oligi menüü koos.









Alustasin küpsistest, tegin taigna valmis ja kõik tundus tore, aga pärast seda kui ma selle olin kapi peale laiali rullinu enam nii tore ei olnud. Ühesõnaga, pool taignast läks aia taha ning sh ka pooled küpsised. Sest see taigen ei tulnud enam kapi küljest lahti ja kõik läks metsa. Päris ei ajanud vihale ju. Selline tumba olengi.
No aga ma siis kuidagi mökerdasin selle taigna omavahel kokku ning küpsetasin ära. Teise poole taignaga olin ma juba targem, panin rohkem jahu, kuigi kippus ikka kapi külge jääma. Lõpptulemus oli igatahes see, et sellised nagu nad teise blogi pildil on, nad küll välja ei näinud. Aga maitsesid hästi. Kõik metsa läinud küpsised sain ise ära süüa :D












Siis oli aeg teha juustuskoone. Ma nimetaks neid juustukukliteks, sest sellised nad mul välja tulid. Kusjuures väga head ja lihtne on teha ka. Ma muutsin retsepti ka veidi, lisasin juustu ka taignale ning köömned panin ka peale, mis oli parim mõte, sest nad olid nagu täpp i peal.









Niisiis tuli oodata õhtut, katta laud ning pärast kõike seda tulidki mu kolm külalist - Marie koos sõbrannaga ning Kadi. Nad tõid endaga pizzat ning Kadi oli ka küpsetanud suupisteid, olid päris huvitavad. Aga õhtu möödus toredasti, saime jälle informatsiooni Prantsusmaa reisi kohta. Me lähme Bordeaux'i ja Nantes'i samuti. Ning sel ajal pidi seal olema sooja juba +25 kindlasti...mulle vist sobib ju :D
Kõik arvasid, et mul on toaga ikka väga vedanud ja ma pidin jälle nõustuma, kuulasime eesti ning prantsuse muusikat, rääkisime maast ja ilmast ning ämblikutest. Õnneks ma neid unes ei näinud.
Mul oli nii hea meel, et nad minu juurde tulid, väga ägedad on sellised koosolemise õhtusöögid!









Kesköö paiku mu külalised lahkusid.


Üks päev enne ma üritasin teha juustuküpsiseid. Tuli Kivipagari juustuküpsise isu ning siis arvasin, et ma ka äkki oskaks neid teha. Aga ei osanud. Välja tuli küll juustuküpsis, mis pärast külmkapisseismist maitses juba nagu päris normaalselt, aga polnud see mida ma ootasin. Aga ülimalt lihtne on neid teha ja vähe asju ka kulub.









Vahepal lugesin veel läbi raamatu "Päev algab öösel", milleks kulus mul umbes 7-8 tundi ning raamat oli läbi. Pooleli ka ei saanud jätta, oli päris huvitav, aga üldiselt oli lihtsalt nii hea lugeda eesti keelset ilukirjanduslikku teksti. See oli nagu tüüpilise ameerika filmi vaatamine, ainult et pildi võis täiesti ise omale silme ette manada.
Siis olen ma vahepeal avastanud omale uue seriaali vaatamiseks - "Bones" ehk "Kondid", seal on tegelikult päris naljakaid seiku ka, peale laipade :D

Lyngby ja Klampenborg.

Täna jälle kuu esimene pühapäev, mis tähendas, et sai rongidega tasuta sõita. Vihma muidugi sadas täna lõunapoole, aga õnneks midagi väga hullu polnud, sooja oli 14-15 kraadi ringis, õhtul kui ma 9 ajal kodu poole sõitsin oli pluss 8.
Aga läksin siis 12 ajal esialgu Lyngby'sse ning seal sain kokku Hannaga. Käisime kohalikus hiigelsuures kaubanduskeskuses shoppamas, kuni neljani, siis pandi poed kinni. Proovisin marupalju asju, aga ostsin ühe väike pluusi ainult. Tüüpiline.
Pärast shopingut seadsime sammu Hanna poole, umbes 5 km jalutamist, päris väsitav oli. Aga ma nägin väga ägedaid maju seal kandis, need olid mäe otsas ning garaaž oli mäe sees. Väga lahe. Lõpuks jõudsime siis kohale, nägin lapsi ja puha :D Natuke istusime ning siis läksime välja tagasi.
Plaanis oli minna parki uudistama. Hiigelsuur park oli ja tohutult palju kitsesid oli seal!
















Park oli iseenesest väga lage minu arvates, hobused kimasid ka seal ringi. Pargi keskpaigas oli mingi lossi moodi asi ka, kust avanes vaade merele! Me pidasime seal oma esimese pikniku.





































Mõne aja pärast võtsime suuna mere poole.









Meri oli täna udus, kohati oli väga raske eristada piirjoont mere ja taeva vahel, aga ikkagi oli ilus. No ja muidugi nägime me villasid mere ääres. Jalutad koduuksest välja ning astud põhimõtteliselt otse merre. Eestis seda luskust väga vist pole, sest ehituskeeld peaks olema või nii..
Siis jalutasime ühe vaate juurest edasi ning leidsime tõeliselt ägeda koha. See asus majade vahel, seal oli nö mini privaat (?) rand ning paadisild, pingiga, kuhu me ka siis istuma läksime. See oli tõeliselt äge koht, sellises kohas elaks küll..






























Me mõtlesime ka, et tulevikus ostame sinna ühe villa omale, mis see mõned miljonid siis ära ei ole. Eurodes ma mõtlen. Tegelikult see ei peagi päris villa olema, selline väike maja sobib ka, peaasi, et hommikul varba merre saaks kasta :D
Lõpuks pidime siiski sealt siiski ära minema, kadeduseuss sees, sest pimedaks hakkas juba kiskuma ning rongi peale pidi ka veel minema.
Õnneks läks hästi ning ei pidanud kaua ootama..rongid olid täna üpris tühjad tegelikult. Taanlased ei tahtnud vist vihmaga välja end ajada. Nõrgad :D

Sunny.

Käisin täna linna peal, jala linna, shoping ning tagasi. Nii palju inimesi oli linnas, tuhandeid! :D Ilm oli nii ilus, päike paistis ning hästi soe, mul oli igatahes mantliga marupalav. Shoppasin mitu tundi, aga mitte midagi ei ostnud, sest mitte üksi asi mulle ei sobinud ning mu jalad lõid ka tuld, nii et ei saanud eriti süveneda asjadesse ka. Ma olen vist kunagi maailma kõige ebamugavamad kingad omale soetanud, pisar oli silmas kui kodupoole tulin, viimased kilomeetrid tulin 1km/h :D
Homme lähen Lyngby'sse ja Hannale külla!

Block 3 peaaegu läbi.

Täna andsin ära siis oma kolmanda aine kirjutise. 23 lehekülge puhast kulda :D Tegelikult jäin ma ise rahule, tavaliselt see küll midagi head ei tõota, aga aine on ainult arvestatav, nii et läbi ju ikka ei kuku? Järgmisel reedel saab teada.
Hommikul läksin jala kooli ning tagasi tulin ka sama moodi, tõsiselt annab ikka tunda see kõndimine. Kohe näha, et pole pikalt jalgu alla saanud. Aga äärmiselt tore oli kõndida, päike paistis, linnud laulsid, lilled õitsesid...väljas on tõeline kevad!
Enne koju tulekut hüppasin poest ka läbi, mõtlesin piimasuppi teha, sest ma hommikul ei söönud midagi. Aga piima polnud. Niisiis läksin esimest korda Irmasse, üks kallimaid toidupoode siin, aga valik on hoopis teistsugune. Piim õnneks väga kallim polnud, 0,05 senti :D
Aga tulin siis koju, keetisin oma suppi ning vaatasin "Kättemaksukontorit", eile jäi nägemata kirjutamise pärast.
Siis mõtesin, et peaks ikka välja minema, sest päike paistsis nii ilusasti. Läksin Frederiksbergi parki jalutama. Võtsin oma fotokaamera ka kaasa, et temaga jälle sina peale saada, ning see õnnestus...me leidsime teineteist taas:D