Taani kuninganna.

Ma räägin nüüd oma "ilusast" päevast. Hommikul kui ma 7 ajal silma avasin, piilus akna tagant päike...aga oli veel liiga vara tõusta ning kell pidi tirisema alles pool 9. Niisiis magasin edasi. Kui pooleteise tunni pärast plärinat kuulsin, oli igasugune tõusmisisu kadunud, sest keegi oli päikese ära virutanud! 9 ajal ajasin end siiski üles ning toimetasin ja koristasin. Miks ma üldse laupäeval pool 9 tõusen, tekib kindlasti küsimus? Täna on Taani kuninganna sünnipäev ning "küla" pealt kuulsin, et kuninganna lehvitab rahvale kuskil rõdu peal. Ja loomulikult tahtsin ma kuningannat näha! Kes ei tahaks. Kuna ma kindlalt ei teadnud, millal, kus ja kas ta üldse lehvitab, siis ma väga ei kiirustanud kuhugi. Enne 11, kui ma oma hommikuputru sõin, teatas Hanna-Liisa, et internetiavarused pajatavad kuninganna lehvitamisest kella 12 ajal. Arutlesin siis endaga, et vähem kui tunni ajaga ei jõua ma küll linna...jala..võib-olla joostes? Rongipileti rahast oleks ka kahju..aga kuna tahe kuningannat näha oli nii suur, siis ma otsustasin ikka selle 24 DKK ikk välja käia, ning suundusin kibekähku end valmis seadma. Jooksin siis rongijaama...tuli osta pilet...masin ei töötanud..kas see on mingi vihje, mõtlesin ma samal ajal. Jooksin siis teise masina juurde, mis asus jaamas sees. Õnneks sain pileti ning jõudsin täpselt ka rongi peale. Helistan siis Hannale, et öelda, et ma ka ikka jõuan lehvitama..aga telefon ei tööta. Ma ei teagi siiamaani, kelle oma ei töödanud. Niisiis sms'isime ning saime teises jaamas kokku ning läksime kiirel sammul Amalienborgi. Muideks vihma sadas! Eilne ilmateade lubas tänaseks ilusat päikesepaistelist ilma! Päike ju paistsiski....aga pilv oli KOGUAEG ees!
Head küll, jõudsime kohale. Inimesi oli arvatavast palju vähem ning kõik vaatasid ja ootasid (?) midagi. Vahtkonna vahetus oli ning mehed mundris marssisid. Seda nad kõik siis vaatasidki. Kell oli juba 12 läbi, aga kuningannat ei kuskil!












Inimesi hakkas järjest vähemaks jääma, vahtkond lõpetas marssimise, aga KUHU jäi kuninganna, selles on küsimus? Ma olin väga pettunud, et kuningannat ei näinudki! Ja ma veel kiirustasin, et kohale jõuda.

Vihma endiselt sadas, päikesest polnud haisugi, meeleolu oli kehv ning koduni oli vähemalt 7 km. Kõndisime siis minu juurde, vahepeal läksime ka poest läbi, kus oli üks väga veider mees. Tal olid jalas lillad liibukad (?), nende all lühikesed teksapüksid vist ning mingi imelik nöör oli rihmaks; üleval oli nahktagi lukkuga, mis oli muidugi lahti ning onu "väike" punu vaatas sealt rõõmsalt vastu. Jalas olid lillelised tennised ning üldiselt tundus, et seal mehelt polnud kupli alla vist kõik korras. Aga ta nägi naljaks välja ning me polnud ainukesed, kelle ta silma jäi.

Igatahes jõudsime siis minu juurde, korraldasime filmi pärastlõuna koos pitsaga.