Mis te arvate, kes täna jooksis kooli, ratas käe kõrval? Mina või mina või....mina? No ikka mina. Ma olin eile väga naiivne arvates, et ma hommikul saan rattakummid kuskil poe juures täis pumbatud. Pool 9 hommikul pole ükski pood lahti ning siinsed poed ei jäta seda õhuvoolikut välja ka mitte! Ei, üks oli väljas...aga see ei töötanud! Kui kuri ma siis hommikul olin? Seda ei anna sõnadesse panna.
Aga kooli jäin hiljaks kõigest 6 minutit ning rahvas oli endiselt stuudios. Ma vist ei maininud, aga meil täna oli mudelite esitlused ka. Kõik ei pidanud oma ideid tutvustama, ma teadsin seda ning arvasin, et ma ka niikuinii ei pea. Olek oli suhteliselt rahulik ning kogu mu tähelepanu oli suunatud valutavale jalale.
Kuna täna oli ka grupimoodustamine (kes siis teevad koos projekti Bordeaux'is), siis lihtsalt kutsutigi nimepidi ette inimesed ja voilaa grupid saidki moodustatud. Ning igast grupist 2 inimest (4-5 in. on grupis) rääkisid paar minutit oma ideest. Ma olin juba grupis nr 2. Kutsuti ette ning voilaa, ma pidin ka oma idee lahti seletama. Rääkisin ära, enam ei mäleta mida ma rääksin, aga vast said kõik aru :D
Näitusest.
Minu mudel pärast B&W photoshoppi.
Minu grupis on 4 liiget, meil on põhjamaine grupp nagu välja tuli: taanlane, rootslane, norralane ning eestlane. Ühte liiget ma teadsin enne ka, sest ta on vist kõigis kolmes eelnevas aines ka olnud (kahes kindlasti), aga teisi ei tundnud enne. Aga ma arvan, et tuleb hea koostöö, kõik tunduvad olevat targad ja ambitsioonikad:DNo, ja ma siis räägin sellest ka, kuidas ma koju sain täna. Sõitsin rattaga! :D Õnneks oli kooli juures rattapood ning sain kõik töökorda. Kui nüüd aus olla, siis juba esimeste pedaalivajutuste käigus ma armusin oma rattasse uuesti ning kõik mu viha tema vastu oli unustatud. Nii kerge oli sõita, kohati oli lausa tunne nagu lendaks! :D
