April 27, 2011

Lombakas.

Eile käisin ma õhtusöögil. Kunagi ma mainisin üht muuseumi külastust, kus ma kohtusin ühe Kanada tüdrukuga, tema kutsuski mind endale külla. Poolteist tundi varem hakkasin ma siis minema, jala loomulikult. Ta elab kesklinnas ühikas, päris kesklinnas, kanalite juures. Uskumatu. Ma siis kujutasin juba ette, kui äge ja lahe seal võib olla. Elamine ma mõtlen. Jõudsin siis ilusti kohale, üritasin siis Elizabeth'le helistada, et ma olen maja ees, aga mu telefon ütles lihtsalt miskit taani keeles ning ei saanudki helistada. Not good! Lõpuks siis leidsin selle nupu ukse juurest, kust saab üles helistada. Õnneks sellega läks hästi. Ta elas viimasel korrusel, korruseid oli vist 5, ma pole kindel, aga palju tuli kõndida igatahes.
Tegemist oli siis ühikaga nagu ennist mainisin.Ühel korrusel, 9 tuba (?) ja 9 inimest jagavad kööki. Ütleme nii, et väljaspoolt paistis kõik ilusam, kui seestpoolt. Mul oli hea meel, et ma korteris elan.
Aga seltskond seal oli kirju - oli inimesi Taanist, Singapurist, USAst, Brasiiliast, Prantsusmaalt ja võib-olla veel kuskilt. Aga tore oli, sõime ning siis mängisime kaarte. Oli mingi mäng, mille nime ma ei mäleta hetkel. Üks kutt USAst oli just tulnud Venemaa tripilt ning oli sh külastanud ka Eestit (Tallinnat) ning ütles, et väge ilus linn. Kõik ütlevad seda, kes sinna satuvad.
Üldse oli see seltskond väga reisihimuline, sest ühed tulid just Prantsusmaalt ning Saksamaalt ning juba sõidavad edasi Soome ja Amsterdami ning võib-olla veel kuhugi. Minu rahakott võiks ka põhjatu olla!
Aga 23 paiku hakkasin siis kodupoole tagasi tulema, inimesi oli väga vähe. Teisipäev oli siiski. Enne 1 sain alles magama ning 7 juba üles, terve päev on selline uni peal olnud.

Ahjaa, lombakas olen sellepärast, et mu megavill ei luba mul normaalselt käia ning sellepärast hakkas ka jala kont valutama ning see võis olla päris "huvitav" vaatepilt, kuidas ma koju lonkasin täna koolist. Ja läksin ka. Jube valus oli!

Aga homme sõidan ideaalis juba rattaga kooli. Kett on peal ning seisab maja ees. Loodame, et sõidab ka.