Tormituuled tormituuled.

Hommikul mõtlesin tükk aega, kas ikka on mõtet välja minna - lihtsalt nii kõva tuul on siin! Lõpuks ikka sundisin end, sest elamisluba oli vaja taodelda. Igatahes arvasin, et peaks ennast viisakalt riidesse ka panema, otsustasin siis kleidi kasuks, mis oli aga veidi kortsus ja vajas triikimist. Aga triikimislauaga oli probleeme, nimelt ei osanud ma seda lahti teha, aga sain ka teisiti hakkama (kuigi ma isegi naersin enda üle hommikul :D).
Sõitsin siis 2 rongiga Fuglenbakkenisse ning pidin seal kohe ankeeti täitma hakkama, aga oh õnnetust mul polnud pastakat kaasas. Kõndisin seal siis ringi ankeet käes, pastakat ei osanud kuskilt küsida. Lõpuks küsisin ühe tädi käest ning tal kotis õnneks oli! Pastakas on siiamaani minu käes, sest seda tädi enam polnud seal pärast.
Hakkasin siis ankeeti täitma ja kahetsesin, et ma sõnaraamatut kaasa ei võtnud :D Õnneks enam-vähem sain aru, mida küsitud oli. Järjekord oli muidugi pikk seal ja pidi järjekorranumbri võtma masinast, see masin vähemalt ei pirtsutanud minuga.
Lõpuks oli siis minu kord, kõik dokumendid ja pildid olid mul kaasas, ühtegi viga ankeedis ei olnud ning kõik läks ladusalt. Nüüd pean ootama kuni mulle kiri tuleb, et järgmisesse asutusse minna.
Pärast dokumentide vormistamist sõitsin ma Frederiksbergi kaubanduskeskusesse, et veidi niisama ringi vaadata. Igasse poodi sisenedes pöördusid müüjad minu poole ja ütlesid midagi taani keeles ja ma siis igakord "Sorry, I don't speak Danish" ja siis müüjad ütlesid inglise keeles vastu, et kui ma abi vajan, siis ma kohe võin küsida. Ja kõik naeratasid. Vat selline teenindus.
Täna ma ostsin ka midagi - vihmavarju. Suur, musta värvi ja läikiv - see oli kõige odavam. See pood kust ma selle sain oli ka päris huvitava lahendusega. Siseneda sai ühest kohast ja siis riiulid olid paigutatud siki-sakiliselt (nagu labürünt) ja välja sai teisest otsast. Need riiulid moodustasid aga erinevaid ruume, mis olid täidetud erinevate toodetega, nt küünlad või teed või korvid ja padjad. Tee ostsin ka sealt poest, magamamineku tee oli paki peal kirjas :D Päris hea on, kummeli maitse on domineeriv.
Pärast shoppamist lonkisin ma koju, jalad villis ja valusad. Tegin esimest korda siin süüa, nagu päris pliidi peal, enne olen ainult mikrouuniga piirdunud. Makaronid tomatipastaga, aga ei olnud üldse maitsev, sest see tomativärk oli väga...halb :D Aga no kõhu sai täis. Pärast sõin pool liitrit maasika-šokolaadi-vanilje jäätist peale, siis olid makaronid juba meelest läinud.
Nüüd kuulan eesti muusikat (või vaatan "Private practice") ja söön õhtuküpsist (mm peaks magamamineku teed ka tegema:D).