August 20, 2010

20. august 2010 e esimene päev Taanis.

Kell 8 hommikul alustasin siis sõitu Kopenhaageni poole või esialgu siiski Tallinnasse. 12: 55 pidin siis Estonian Airiga startima. Piloot aga ütles: "Tehniliste probleemide tõttu lükkub sõit 5 minutit edasi, mahhaanikud tulevad kohe parandavad vea." Ja ma istusin selles lennukis, mida mehhaanikud pidid tulema korda tegema!? Sellega läks siiski kiirelt ja nagu tundub, siis ma elan.
Aga igatahes pole ma elusees näinud midagi nii ilusat, kui seal üleval! Pilved olid nagu vahumäed või nagu kohev vatt ning nägin oma silmaga ära, et põllud ja kõik see muu moodustavadki sellise lapilise mustri nagu koolis räägiti :D Igatahes oli hästi ILUS!
Muideks lennukiga sõitmine ei olnudki jube nagu paljud mulle rääkinud on. Ainus jama oli see, et maandumisel ei tahtnud üks kõrv lukust lati minna ja hakkas jubedalt valutama, mõtlesin juba hetkeks, et miski seal peas varsti lõhkeb. Aga läks mööda õnneks.
PS! Lennukis jagati tasuta pitsatükki ja vett!
Kui ma tunni ja 25 minuti pärast maandusin, siis asusin otsima oma kohvrit ( mis kaalus üle tonni). Aega läks, aga leidsin lõpuks oma räsitud kohvri. Tema eest ei oldud hoolitsetud just esmaklassiliselt :D
Siis oli aeg lahkuda lennujaamast ja otsida üles METROO, mida ma olin näinud vaid filmides. Muideks st, et ma pidin ISE jõudma oma uude koju, sest keegi mind seal lennujaamas mu nimesildiga ei oodanud :D
Metroo ma leidsin suht edukalt üles, aga piletikassat seal polnud, seal oli piletimasin ja masinad ei ole mu parimad sõbrad. Õnneks üks tädi näitas mulle, kuidas sealt pileti kätte saab. Seal oli veel teisigi kes ei osanud! Jaa siis ma sõitsin esimest korda metrooga ja päris äge oli, sest mu usaldus tasus ära, ta viis mind õigesse kohta!
Kui Kristi lõpuks Van
øse jõudis... sai mulle selgeks, et siinsed kõnniteed pole teps mitte paremad kui Viljandis! Kohvrist hakkas kahju.
Igatahes leidsin ma väga edukalt ISE üles oma uue kodu.
Ukse avas mulle Jørn ja st nüüd seda, et ma pidin hakkama rääkima, inglise keeles :D Tuli päris hästi välja. Tutvusin veel perenaise Bendega, kes näitas mulle maja ja mu tuba. Ja ütleme nii, et see ei näinud kaugeltki välja selline nagu mu õudusunenägudes.





Pärast kogu seda kupatust, kui ma olin oma asjad lahti pakkinud ja muudki teinud sain ma šoki, sest mu arvuti akulaadija ei töötanud! Ja mu aku oli kohe kohe tühjaks saamas. Ma olin juba päris veendunud, et sellise kurva lõpuga see päev ongi ja et kõik ei saagi ju hästi minna. Aga siis avastasin ma vist mingi selle maja kiiksu :D Elektri saamiseks ei piisa siin vaid juhtme pistikusse panemisest, pärast seda tuleb elekter veel nupust sisse ka lülitada! Vot nii, päev oli jälle päästetud!
Nüüd võib lõpetada päeva Kivi Pagari juustuküpsiste ja rohelise teega.