September 16, 2010

Maastikuarhitekt kõnnib alati üle niidetud muru

Täna oli ekskursiooni päev. Käisime Kopenhaageni äärelinnades, vaatasime, mis elu sealsed inimesed ka elavad ja millistes tingimustes.
Läksime bussiga, mis oli viimasepeal. Päris imelik oli bussiga sõita, pole seda vist juba mingi kuu aga teinud. Aga nii me siis sõitsime.
Esimene peatus oli "punaste majade rajoonis", see polnud midagi erilist. Majade ees olid väiksed aiad, mis eraldasid elamuid ühiskondlikult kasutatavatest teedest.
Teisena jõudsime vanasse külasse, kus olid väga ilusad ja armsad majad. Mõned neist olid rookatusega. Aga me ei peatunud seal, sõitsime vaid läbi.
Edasi sõites nägime veel veskit ja suurt spordihalli.
Kolmas koht oli "pilvelõhkujate ja immigrantide rajoon". See oli päris huvitav. Esiteks see, kus meid bussist välja lasti, seal ei olnud kõnniteid, pidime muru peal kõndima! See tähendab, et need teed olid mõeldud ainult autodele ning jalakäijatele olid teed madalamal tasandil. Ja kuna alal olid pilvelõhkujad, siis eraldi aedu ei olnud (nagu arvata võib), aga majadest üle tee oli üks hiiglama suur park, kuhu oli koondatud keskus (poed jm funktsioonid) ning kirik. Põhimõttliselt siin ongi igalpool nii, et on elamurajoon ja siis igal rajoonil on oma keskne koht. Ja see on tõesti nagu päris keskus. Siin riigis on ikka kõigele mõeldud ma ütlen!






























Pilvelõhkujatega samas kandis olid veel ühed teistsugused elumajad. Öeldi, et seal elavad immigrandid. Igatahaes nende elamute sisehoovid olid ära sisustatud erinevate elementidega. Ja igalpool oli väga palju rohelust ja muru oli absoluutselt igalpool niidetud!





















Järgmisena peatusime Ishøj's, kus oli kõige cool'im elamurajoon üldse. Kõigepealt käisime läbi keskusest. Käisin poes, ostsin šokolaadi ja siis kui maksma läksin (sulas tahtsin maksta, kopikatega), siis pidin oma raha panema mingi masina sisse. Müüjale ei pidanudki andma:D





















Aga elamurajoonist siis. No alguses olid seal üsna sellised tavalised lineaarselt paigutatud majad, aga teisti oli see, et majade vahel oli lai tee (jalakäijatele ja ratturitele), autod polnud lubatud. Ja hästi palju rattakuure oli ka. Ja igalpool olid sõiduteed ja jalakäijate teed eraldatud. Eriti ülekäigud, mis olid lahendatud sildadena.


















Sellest rajoonist üle tee oli hoopis midagi teistugust (5 aastat noorem). Majad olid 1-3 korruselised, imepisikeste akendega (~50x50cm) ja neid oli väga vähe. Need inimesed elavad põhimõtteliselt vist ilma päevavalguseta. Majad olid üpriski varjatud, sest see ala oli kõik hästi roheline, tänavad (?), võiks öelda, et majade vahelised teed olid kitsad. Ja selles kohas oli väga raske orienteeruda. Meie siht oli jõuda selle rajooni südamesse, mis oli siis ühiskasutatav ala. Seal oli tiik, luikede ja partidega! Üks ameeriklane ütles "Wtf I thought it was a statue?!", kui nägi ühe maja ees luike. Teine küsimus oli "Is it duck or swan?" :D



















































Viimasena läksime Høje Taastrup't (võin ka eksida), kus oli üks suur keskus paljude teenustega. Seal oli ka rongijaam ning mingisugune kuju. Kuna see oli meie viimane peatus, siis loomulikult oli ka õige aeg vihmaks! :)