kool on läbi.

Täna on see kurb päev, kui kool sai lõplikult ja ametlikult läbi siin Kopenhaagenis. Ma olen kurb kui aus olla, sest inimesi oma kursuselt võin ma näha nüüd ainult facebookis, enam pole neid hiliseid koolisistumisi, neid norimisi, vaidlemist ega mitte midagi. Kuidagi tühi tunne on. Seda tunnet tavaliselt suvevaheaja alguses küll ei ole.
Et siis täna oli meil projektiesitlus. Peab ütlema, et hommikul olime me üsnagi kindlad, et meie projekt on päris hea. Harjutasime esitlust veel enne "finaali" ning kõik oli bueno. Loomulikult olin ma jälle närvis, kuid ma arvan, et esitlus läks meil hästi. Ma jäin endaga päris rahule, sest ma üritasin ennast kontrollida ning rahulikuks jääda...mis tuli mul päris hästi välja. Ainult lõpus läks natuke käest ära...aga siis oli juba lõpp ka. Aga pärast grupiesitlust oli meil ka individuaalne jutuajamine. Christine oli esimene, ning kui ta välja tuli sealt, siis oli ta päris positiivselt meelestatud. Seejärel oli minu kord minna. Küsimused olid suht loogilised ning ma sain neist ilusti aru, aga no kurja nad küsisid selliseid asju, millele me polnud nagu eriti tähelepanu pööranud...ja siis ma seletasin ja seletasin...mulle tundus, et koguaeg ühte sama asja ning mulle tundus ka, et nad ei saa üldse aru mida ma mõtlen oma jutuga :D Suht närvi ajas...ning siis sain teada, et mu illustratsioon oli ka suht kräpi ..ei no tänks. Aga üldiselt olin ma nõus küll nende kriitikaga...vähemalt enamusega ning ma jäin endaga ka selles suhtes rahule, et ma üritasin vastu vaielda normaalses koguses...sest Peter'ile oli võimatu vahele segada...sest ta muudkui rääkis ja rääkis ja....rääkis :D Nii et ma ei lahkunud sealt ruumist just eriti positiivses meeleolus :D Siis läks sinna Henrik, kellelt küsiti samu küsimusi nagu minult ning ta tuli tagasi sama masendunult nagu ma :D ning siis me arutasime ukse taga, seni kuni Gustav oli eksamil, ning jõudsime suht järeldusele, et ega siit head hinnet ei tule. Siis tuli tagasi Gustav, kes oli nagu väga positiivses meeleolus...see oli nii naljakas moment :D Me olime juba seal sügavas depresioonis ning siis tuleb keegi "everything is so good" tundega. Aga lõpptulemuseks saime me kõik hinde 7 (ehk C), olime suhteliselt pettunud, aga hea küll. Vähemalt saime me kõik sama hinde. Tegelikult hetkel mul polegi seda tunnet, et kehv hinne vms...mul pole nagu mingit tunnet.
Aga igatahes, hommikul rääkisime, et pärast "finaali" läheme teeme ühed õlled...õigemini see oli nii. Henrik, Gustav ja Christine rääkisid ning siis vaatasid kõik minule otsa:D See oli ka meie grupi eripära, kõik vaatasid alati minule otsa, kui dringile mineku jutt oli. Nii me siis istusimegi koolist üle tee olevas baaris, õigemini me vedasime toolid ja laua keset tänavat ning istusime seal ning rääkisime oma mõtetest ja tunnetest ning millal koju lähme ja mis me muidu teeme. See oli nagu mingi final talk.
Siis tuli hetk, mil tuli laiali minna...oli lõpukalliralli ning FIN.
Nüüd ma istun kodus, sõin ära oma tervisliku õhtusöögi, võileivad, ning mõtlen, mida ma kõik pean ära tegema nende 19 päeva jooksul, mil ma veel Kopenhaagenis olen.