France.

Sai läbi see suurepärane 9 päeva Prantsusmaal. 9 päeva lõputut kõndimist, projektala avastamist, head seltkonda, palju veini ning kõike muud. Ma üritan kõik selle toreduse nüüd lühidalt kokku võtta:D

Ja pilte näeb siit (ma ei hakka neid ükahaaval siia lisama, läheks kaua aega) :
https://picasaweb.google.com/104150361010000368538/France?authkey=Gv1sRgCO-yttH0n6i1Pw#

Päev 1. Kolmapäev.
11nda õhtul läksin siis lennuki peale ning sõitsin Pariisi. Lennujaamas kohtusin ka teistega, kes samale lennule plaanisid minna - Elisabeth 1 ja 2, Kadi ja Kristian.
Kuna rong Bordeaux'i läks alles järgmise päeva hommikul ning raha kokkuhoiu mõttes hostlisse minna ei kavatsenud, tuli minul, Kadil ja Kristianil veeta ööd niismaa ringi rännates mööda Pariisi. Kõigepealt tuli aga kesklinna saada ning me valisime selleks kõige odavama tee - sõitsime bussi ja metroodega. Metroojaamas panid kaks tüüpi meie kottidele silma peale ning üldse oli seal väga kahtlene õhkkond:D Mul polnud üldiselt aimugi, kuhu peab minema, kus me oleme ning kas me juba hakkame kuhugi jõudma...õnneks olin ma tarkade inimeste seltskonnas ning lonkisin nende järel.
Aga jõudsime kesklinna. Otsustasime minna Eiffeli torni vaatama, sest see oli mu soov. Ma arvan, et umbes sel hetkel jõudis mulle kohale, et ma Prantsusmaal olen :D
Ringi kõndides kohtusime juhuslikult (ka Pariis on väike) mõne teise kursakaaslasega, kes olid omale hostelis koha broneerinud. See tähendas seda, et me saime oma rasketest kohvritest ja kottidest lahti mõneks ajaks:D Hiljem tuli neile muidugi järgi minna, aga kella 6ne jalutuskäik võib mõnikord päris värskendav olla!
Hiljem saime kokku veel teiste inimestega - Marie, Emma ning Philipiga, kes samuti kavatsesid öö veeta ringi rännates. Nii me siis lonkisimegi, otsisime kohvikut kuhu maha istuda, aga neid oli üllatavalt vähe! Lõpuks 3 ajal öösel leidsime koha ning saime tunnikese maha istuda. Siis aga pandi koht kinni ning meid aeti ära.
Raudteejaam tehti lahti 4.30, mis tähendas, et tuli istuda kuskil tänavapingil ja oodata. Väljas oli tegelikult suhteliselt soe, aga väsimuse pärast oli päris jahe.
Lõpuks saime rongijaama ning tuli oodata veel mõned tunnid enne kui rongile sai. Mõned tiksusid varem ära, sest neil oli teine rong. Aga mina, Marie ja Emma läksime ühele rongile. Kella 7 ajal hommikul tuli minul kohutav unekas peale ning siis ma tukkusin poolteist tundi ja see aeg möödus nii kiiresti :D Vahepeal olid rongijaamas mingid imelikud tüübid ka, kes rääkisid väga valjusti prantsuse keeles, nad teadsid, et me aru ei saa ning ju siis neil oli põnev.
Aga kell sai lõpuks 9.15 ning aeg oli rongile minna.
Ahjaa...vahepeal on juba alanud päev 2 (neljapäev).
Terve tee ma rongis magasin, vahepeal tegin silma ka lahti, sest see maastik, mis aknat avanes oli kirjeldamatult ilus. Aga kuna ma olin nii unine, siis ma palju ei näinud.
Lõpuks jõudsime Bordeaux'i ning läksin hotelli magama. Õhtul oli "Martini time", kus saime kõigiga kokku, et arutada, mis toimuma hakkab jne. Selline aeg oli iga päev. Erinevad grupid korraldasid seda.
Hiljem külastasin ka kohalikku kaubanduskeskust, mis oli hotelli taga. Ma arvan, et ainuüksi söögi pärast oleksin võinudki Prantsusmaale jäädagi:D See valik oli nii suur ja kõik oli uskumatult odav (võrreldes taani hindadega) :D Nii ma ostsingi palju asju koguaeg ning raha sai ikka otsa:D
Õhtul hilja istusime mõndade inimestega hotelli fuajees ning pärast tegime tiiru ka linna peal. Bordeaux on väga kaunis linn. See on nagu segu vanast ja uuest ning nii puhas ja korras. Igatahes soovitan minna. Ma arvan, et ma lähen sinna veel kunagi...ostan villa omale sinna näiteks:D

Päev 3. Reede.
13 ja reede, väljas oli juba kl 9 marukuum ning ees oli ootamas päev otsa ringilonkimist. Nagu igal hommikul, saime kokku kogu kursusega ning õppejõud rääkisid, mis ja kuhu me minema peame.
Kuna me kõik koos, kogu kursusega, kuskil ei käinud, vaid oma rühmaga (neljakesi - Christine, Henrik, Gustav ja mina), siis ootasime sel hommikul veel ühte rühmaaaslast, kuna tal eelmine päev lend hilines ning jäi rongist maha.
Väljas oli kraade 28+ ning meie suundusime projektalale, väga fancy trammiga, milles oli isegi konditsioneer :D.Tegemist on vana sadamaga ning see koht on nii suure potentsiaaliga. Aga samas oli see ka hiigelsuur...umbes 1,5 km x 500 m...võib-olla isegi suurem :D Aga me olime väga positiivselt meelestatud pärast ala külastust.
Hiljem läksime botaanikaaeda, mis asus meie hotelli kõrval. See nägi välja hoopis midagi muud, kui ma ette kujutasin. Väga tänapäevane, taimed polnud kuhjatud üksteise otsa ning väga palju oli avatud alasid. Eriti meeldis mulle veekoguäärne.
Reede oli see päev, kus minu rühm korraldas "Martini time'i". Läksime Place de la Bourse' i juurde. See on koht, kus on suur veepeegel, mis purskab vett ning auru, ning pikk promenaad. Üks ilusamaid ja populaarsemaid kohti Bordeaux'is.
Me siis serveerisime veini (vein oli meil igal õhtul, mõni päev rohkem, mõni päev vähem) ning tegime kaks võistlust. Esimene oli "kärusõit" mööda veepeeglit...vee vaatapilt oli priceless, lihtsalt nii naljakas:D Enamus oli märjad pärast, kuid hea külg asja juures oli see, et korraldajad ei pidanud ise osa võtma:D Teine katsumus oli ehitada Eiffeli torn ühe rühmakaaslase kehale. Võitsid need, kes ehitasid selle talla alla:D
Hiljem läksid inimesed mööda linna laiali, aga ma jäin ühe teise grupiga pimedat ootama, et pilte teha. Sain teistega ka rohkem tuttavaks - Katharina, Elisabeth 1 ja 2'ga.

Päev 4. Laupäev.
Kuna Bordeaux oli meile südamelähedaseks saanud, siis 4 päev oli natuke kurb, sest me pidime sõitma 2 päevaks Nantes'i.
Esialgu sõitsime mööda kiirteed, kuhu oli tehtud üks projekt. Kivirahnud vms olid tee ääres, et oleks huvitavam sõita - Autoroute A87 Crazanne.
Siis peatusime ka Charente jõe juures olevas pargis, kus oli samuti sadama ala. Seal oli jälle kohvipaus ning peatuspaik - Jardin des Retours
Seejärel käisime vaatamas vanaaegset siigelsilda, mille kõrval oli ka uus hiigelsild.
Üldiselt oli see päev täis bussisõitu, sest Nantes oli umbes 5 tunni kaugusel.
Õhtul 5 paiku jõudsime hosteli. Meie suur buss manööverdas väga kitsastel tänavatel, ma olin imestunud. Aga hostel oli otseses mõttes kohutav :D Viiekesi olime toas ning wc ja dušširuum olid kuskil koridori peal ning üldse ei näinud see as hea välja. Õnneks tuli seal elada vaid üks öö.
Sel päeval algas ka tögamine minu ja ühe mu rühmakaaslase vahel. Ma täpselt ei tea mispärast see hakkas ja kuidas, aga lõpuks mul viskas natuke kopa ette küll :D
Aga seekordne "Maritini time" oli ühes imelikus pargis. See oli nagu poolavatud hoone sees. Päris huvitav muidu.
Hiljem läksin mingi grupi inimestega linna peale ning istusime ka kohvikus. Muide igakord, kui ma kohvikus istusin, oli mul kohviaeg. Ma pole enne nii palju erinevat kohvi joonud :D Seda oli kõige kergem tellida ning odavam ka.
Hiljem otsustasime teistega kontakteeruda, nii ma siis helistasingi Mariele, et teada saada, kus nad on. Lõpuks seletas mulle keegi teine, kus nad asuvad ning ma pidin seletama, kus ma asun. Ilmselgelt ei olnud mul sellest aimugi. Lõpuks tuli välja, et teised olid pmts nurga taga:D
Aga seejärel külastaime kõik koos ühte katedraali, kus oli mingi ajalooline näitus. Suhteliselt igav oli. Aga ruumid nägid ägedad välja.
Pärast seda läksime ekseldes hostelisse, sest keegi ei teadnud, kus see asus. Aga saime kohalike käest juhtnöörid, kuhu suunduma peame.
Õnneks saime ilusasti hostelisse sisse. Järgmine päev kuulsime, et inimesed, kes hiljem tulid, said sõimata, kuna see uksehoidja ei viitsi iga sekundi tagant ust lahti teha. Järgmine päev koha omanik vabandas meie ees.

Päev 5. Pühapäev.
Magada polnudki kõige hullem, sest ma olin arvatavasti liiga väsinud, et mõelda. Pakkisime kiirelt oma asjad ning sõitsime bussiga mõningaid kohti vaatama. Vanu sadama ja tööstusalasid loomulikult.
Käisime jõe ääres, kuhu oli kokku kuhjatud igasugu erinevaid alasid ja ehitisi. Näiteks olid seal roheala, mehaaniline elevant (täies suuruses, häälitses ning purskas vett), maja bussiga, huvitava efektiga skulptuur ning palju muud - ile de Nantes.
Muide Nantes'ist veel nii palju, et see linn mulle nii väga ei meeldinud. Muide igalpool Prantsusmaal, kui me kõndisime mööda tänavaid, siis meid vaadati naljakalt. Vahepeal karjuti järele ning küsiti midagi ning üldse olime kuidagi väga tähelepanu keskpunktis:D Aga linnast. See polnud nii puhas ning oli täis igasugu staffi ning palju autosid. Kuidagi väga kitsikus tunne oli.
Aga siis me lahkusime Nantes'ist.
Teel Bordeaux'i peatusime veel Saint-Nazaire's, kus on tehtud ning veel valmimisjärgus sadama ala, koos hiigelsuure jahisadama hoonega (?) (ma ei tea täpselt kuidas see tõlkes on). Igatahes see ala oli väga sarnane meie projektalale.
Selle monstrumhoone peale olid istutatud puud ning peenrad ning sees toimusid kontsertid ning muud üritused. Ümberringi olid uued hooned, laevad, pargid jm asjad. Käisime söömas selle hiigel sadamahoone vastasolevas restoranis ning see vaade, mis sealt avanes oli tõeliselt lahe tegelikult. Lihtsalt mingi megahoone seisab kogu vaate ees.
Aga no igatahes pärast paari tunnist ringi rändamist istusime jälle bussi ning järgnes 5 tunnine sõit tagasi Bordeaux'i.
Lõpuks jõudsime tagasi hotelli ning oli tunne nagu oleks koju jõudnud.
Hiljem läksima Kadi ja Kristianiga (nad olid mu toanaabrid muide) linna peale jalutama, et parem uni tuleks.

Päev 6. Esmaspäev.
Täna algas päev ühe pargikülastusega, kuhu oli istutatud väga palju puid. Sinna me läksime kogu grupiga ning kuulasime, mida õppejõududel sellest rääkida oli.
Meile oli plaanitud veel kohtumine ühe botaanikaaia töötajaga, kes näitas meile aeda ning rääkis, mis kus asub. Kasvuhoones käisime ka.
Seejärel suundusin oma grupiga külastama üht järveäärset piirkonda, mis asub meie projektala läheduses. Seal oli olemas rand ning kõik vist märkasid topless naist, kes seal plääsitas. Hiljem üks grupikaaslane rääkis sellest alast ka teistele ning siis olid ka nemad koha külastusest väga huvitatud:D Aga tegelikult oli muidu ka ilus koht. Meenutas mõnda Eesti randa, sest seal kasvasid männid.
Pärast randa käisime veel kuskil mahajäätud ning kasutusest väljas raudtee alal. Väga tihti tundsin end kui väga imeliku turistina, sest kes ikka sellistes kohtades käib...maastikuarhitekt :D Sisalikku nägime mitu korda. Aga üldiselt oli see lõputu tühermaa.
Hiljem jõudsime välja ühe väga väikese roheala lapikese peale, mis väga meeldis meie grupi meessooesindajatele. Seal olid 5 nikerdustega tooli, mille keskel oli vanaaegne pumbaga veekraan ning 9 puud. Seal me istusime mõnda aega ning sõime maaskaid. Kui me kõik juba olime läbi sellest palavusest ja kõndimisest, läksime kesklinna kohvikusse. Sellele samale platsile, mida ma paar päeva hiljem enam üles ei leidnud. Minu jaoks oli jälle kohvipaus :D
Aga siis võtsime sammu hotelli poole tagasi, sest "Martini time" oli kätte jõudmas. Käisime veel poes, ostsime veini ning 1 EURi eest 500 g maasikaid! No tegelt ma otsin 2 karpi.
Tulid järjekordsed seltskonnamängud, veini degusteerimine ning arvamismäng, milline on kõige odavam ning milline kõige kallim vein. Minu arvates olid nad kõik ühe maitsega:D
Pärast läksime istusime hotelli fuajees, jõime veini ning oli niisama tore olla. Keegi linna minna ei tahtnud minuga, Marie pidi minema bussile ning ei saanud tulla (sest ma ööbis oma onu juures, mitte hotellis), aga üldiselt oli väga lõbus õhtu.

Päev 7. Teisipäev.
Täna oli see päev, kui igaüks läks omapead linna peale tuuritama. Ma arvasin, et ostaks midagi endale mälestuseks. Leidsin ilusaid ehteid, aga lõpuks ei suutnud ma otsustada ning jäigi ostmata.
Tuuritasin siis linna peal, olin täielik turist. Tegin päris palju pilte erinevatest tänavatest, sest need olid minu arvates nii ägedad, kitsad.
Üks veider lugu juhtus ka. Käisin ühes pargis, kus on hästi palju puid ja tramm sõidab sealt läbi ning tegin seal pilti. Siis tuli minu juurde üks mees, hakkas prantuse keelt purssima. Ma ütlesin, et räägin inglise keeles. Tal oli kohe hea meel. Ja siis hakkas mulle rääkima, et ta reisib ringi ja teeb pilte kohtadest, aga talle meeldib, kui piltidel on inimesed ka. Ehk siis küsis, kas ma olen nõus kui ma pildil olen. No mul oli okei, et no ma võin ju seal paaril pildil olla. Lõpuks mul hakkas imelik juba, kui ta muudkui klõpsutas ja klõpsutas. Üritasin hakata siis eemale minema, et no aitab küll, õnneks aitaski. Lõpuks tänas ning mul oli hea meel, et sain ära minna :D Pärast kuulsin kuidas see sama mees rääkis teisele naisele seda sama juttu. Väga veider.
Aga hiljem sain ma kokku uuesti oma grupiga, et minna vaatama projektala ümbrust. Käisime mahajäetud laohoones ning igasugustes muudes imelikes kohtades. Üks mu grupikaaslane on väga huvitatud kohtadest, kuhu tegelikult minna ei tohiks. Muide selline vahejutt, et rollid minu grupis olid ilusti ära jagatud. Meil on isa, ema, poeg ning tütar. Ma olen tütrerollis:D Mul on endiselt toredad grupikaaslased, väga vaimukad, kuigi mu "isa" kipub tögama pidevalt.
Aga siis külastasime seda suurt sadamahoonet. Seal oli näitus ning ma pean tõdema, et ükski näitus ei ole minus kunagi sellist emotsiooni tekitanud. Esiteks seal olid sõjahääled ning siis pildid sõjast ning surnud inimestest. Kuidas inimesed nutavad ning on kurvad, või hoopis õnnelikud. Need emotsioonid seal fotodel olid lihtsalt nii tõelised. Ning see sünge hoone ise oli juba ise omaette kogemus.
Õhtune "Maritin time" oli seekord väga lahe. Saime kokku jõe ääres ning pidime järjest lugema, kümneni vist. Sattusin ühte gruppi Rannveiga ning Peter'ga (õppejõud) ning mäng võis alata. Esimene katsumus oli öelda 3 tüüpi liha, mida prantslased söövad ning hiljem tuli seda looma imiteerides joosta õllepudelini ning see kiirelt tühjaks juua. Õnneks sellest ma pääsesin, sest kaks mu võistluskaaslast tegid seda ise.
Teine ülesanne oli visata neid metallist kuulikesi (ma ei mäleta, kuidas seda mängu nimetatakse), et võidab see kes lähemale viskab väikesele kuulile. Selle mängu me võitsime samuti, kuna mina viskasin kõige täpsemini. Selles "punktis" saime ka maitsta mingit prantsuse rohelist jooki, mis ei olnud üldse hea.
Järgmine mäng oli meetrise baguette'i söömine (just enne seda sõime õhtusööki). Õnneks kolme peale oli see, aga seal me kaotasime, sest Rannveig otustas sobi teha :D Ning ega see kuiv sai väga kurgust alla minna ka ei tahtnud.
Järgmine võistlus oli kummikommi söömine liikuva nööri otsast, no see mul välja ei tulnud, kuna ma olen lühike ning meie vastasvõistkonnas oli üle 2 m pikkune tüüp, kes tõstis teised nii kõrgele, et need saaks kommi kätte.
Viimane katsumus oli herbide äraarvamine kinnisilmi, mida pidin mina koos Peter'iga tegema. Aga kuna ma pole selliseid asju õppinud, siis ma ei teadnud ühtegi. Ainult lõhna ja maitse tundsin ära, kuna ma olin neid söögi sees enne tundnud.
Selle ringi võitjad läksid finaali võistlustulle, kus oli ülesandeks teha laul, kus oleks esindatud 5 sõna: submarina, landscape, concrete...rohkem ei mäleta. Aga õnneks mu grupp sinna ei pääsenud ja laulma ei pidanud:D Aga teiste gruppide laulud olid nii head ning sai ikka korraliku kõhutäie naerda!
Hiljem, kui juba pimedamaks ning jahedamaks läks, suundusime peaaegu kogu kursusega ühe baari poole ning istusime seal mõnda aega, kuni meid lihtsalt minema aeti, tegelikult oli sulgemisaeg.

Päev 8. Kolmapäev.
Algas viimane täispikk päev Bordeaux'is. Kraade oli päeva jooksul 30+. Päev algas grupi aruteluga ning mudelite ehitamisega. Muide me ehitasime väga palju mudeleid, sest igal grupil oli kaasas nö modelbox ning siis hiljem pidime ka nendest pilte tegema.
Seejärel läksin ma tagasi hotelli magama, kuna nii uni oli lihtsalt. Pärast paari tundi suundusin linna poole, hiljem pidime ka grupiga ühe platsi peal kohtuma. Aga nagu teada, siis ma ei leia ju kunagi midagi üles ning nagu ka seekord, eksisin ma ära. Jäin pool tundi hiljaks meie grupikohtumisele, olin endast väljas ning tundsin end lollina.
Seejärel läksime kõik koos juhendamisele ning nö vahehindamisele. Kohtusime ühes vertikaalaias, mille keskel oli laste mänguväljak.
Tegime oma projektalast ja ideest kiire mudeli ning seletasime õppejõududele oma mõtteid. Kõik oli vist korras ning sobilik, saime mõned uued soovitused ning korras.
Käisime kiirelt hotellis ja poes ning seadsime sammud järjekordsele "Martini time'le". Seekord oli see samuti Place de la Bourse' i veepeegli lähedal. Aga kuna ilm oli nii kuum, siis istusime hoopis puude varjus.
Igatahes ootas meid suurepärane pikniku"laud", mis oli täis kõike head ja paremat. Tundus nagu oleksime sattunud paradiisi! Istusime, sõime, jõime (esimest korda elus ostsin ma poest väga hea veini :D, tavaliselt ei kõlba kuskile või on keskmise headusega, uskumatu) ning meile korraldati ka küsitlus, kus me pidime siis vastama väga huvitavatele küsimustele. Näiteks, mitu austrit Peter (õppejõud) sõi reisi jooksul või mitu km jooksis Torben (õppejõud) reisi jooksul või mitu riiki on esindatud meie kursusel (14 on) jne.
Hiljem läksime sinna purskaevu ringi jooksma ning olime niisama. Vahepeal oli kuu tõusnud ning ma üritasin sellest pilti teha, kuid väga midagi välja ei tulnud.
Siis tahtsid mõned inimesed minna edasi kuhugi istuma. Ma olin ka alguses suure hooga nõus, aga hiljem läksin ikka Kadiga koos koju ära. Hiljem kuulsime, et ainult 4 inimest läksid edasi kuhugi.
Nii see päev läbi saigi.

Päev 9. Neljapäev.
Käes oli see kurb päev, kus tuli lahkuda. Pakkisin hommikul oma asjad, käisin poes, ostsin mangot, kohvi, kommi ning croissant'i ning läksin koos teistega rongile.
Pariisis külastasime kunstimuuseumi parki ning istusime seal paar tundi, kuna lennuni oli veel aega. Meie juurde tuli noormees nr 1, rääkis prantsuse keeles Mariega. Tahtis meiega liituda, kuid ta ei osanud inglise keelt ning siis jäi see ära. Kuid ta oli väga huvitatud Maire telefoni numbrist:D
Hiljem tuli meie juurde noormees nr 2, kes oli töötu ning müüs ajalehte. Ta polnud prantslane, rääksis inglise keeles ning veel teistes keeltes. Tükk aega pidime seletama, et meil pole raha ega tahtmist osta 2 EURi eest ajalehte, millest me niikuinii aru ei saa:D Mingil ajal pöördus ta minu poole "hey blondy...I love you...I relly do..." :D See oli nii naljakas :D Nii, et me Mariega saime omale loverid Pariisist:D
Lõpuks sõitsime metrooga tagasi, et minna bussi peale. Ma arvan, et päris naljakas vaatepilt on see, kuidas ma üldse hakkama ei saa, kui ma kuskile üksi inimeste vahele jään ning mu omad inimesed on silmapiirilt kadunud :D Minu jaoks oli Pariisi metroo tunnelid täielik müstika ning üksi ma sinna küll kunagi ei lähe :D
Bussipiletit pidime ostma, maksin kaartiga automaadis, kuid piletit ei saanud. Mitte tore! Läksime siis kassasse, et selgitada probleemi, aga seal pidin uuesti ostma ning neid eriti ei huvitanud, et ma juba maksin.
Buss oli nagu saun ning me istusime kolmekesi kahe istme peal, kotid ja kohvrid olid jalge all ning marukitsas oli.
Lõpuks jõudsime lennujaama, saime piletid, läksime läbi väga rangest turvakontrollist. Muideks lennujaamas liiguvad mundris mehed suurte relvadega. See tekkitas küll rohkem hirmutunnet, kui turvalisust.
Vahepeal kuulsime aga, et 3 kursakaaslase rong hilineb ning on väga tõenäoline, et nad jäävad lennukist maha. Kuid siiski nad tulid, joostes ning jõudsid napilt kohale. Seejärel kuulsime, et 2 tüdruku rong endiselt seisab kuskil ning nad et jõuagi. Selline olukord oleks minu küll paanikasse ajanud. Siit saab hea õppetunni, alati tuleb varem tegutseda sellistes olukordades.
Lennuk pidi minema 21:35...kell oli juba seal maal, aga lennukist polnud haisugi. Ootasime ja ootasime, keegi midagi ei öelnud. Lõpuks siis öeldi, et tuleb 10 minuti pärast...see 10 venis küll pikemaks. Lõpuks olime lennukis tunni ajase hilinemisega. Aga õnneks saime koju.
Jõudsime Kopenhaageni. Läksime metroo peale, kus me samuti pidime vahepeal 2 korda ümber istuma. Täiesti uskumatu. Kuna kell oli juba nii palju, et S-rong enam ei sõitnud, siis tähendas see seda, et ma kõndisin jala koju. Pärast poolt 3 öösel sain magama.


Ma kindlasti unustasin pooled tähtsad asjad ära, aga väike ülevaade mu reisist on olemas. Kindlasti oli see üks meeldejäävaim reis mu elus ning oli hea võimalus saada tuttavaks inimestega, kes käivad mu kursusel. Nüüd ma tean peaaegu kõikide nimesid ning kust nad pärit on! :D