Uus aasta.

Ei ole kuu aega midagi asjalikku siin öelda saanud. Kui ma nädal tagasi Taani tulin, siis oli kibekiire kursuseprojektiga. Nädal aega jutti tegin seda, värket õhku sai ainult nii palju hingatud kui aknast tuli. Eilseks pidi tehtud olema ja ära antud. Magada sain viimane öö 3 tundi ja järgmisel päeva ei tundnud ennast just inimese moodi. Aga hakkama sain suure vaevaga, jäin 40 minutit hiljaks ka tähtajast, kuna ma otsisin koopiakeskust, millest ma esimese korraga lihtsalt mööda kõndisin ja kolme eksemplari tööst printisin välja 1.5 tundi. Muide mu kursusetöö läks maksma 162 dkk. Täiesti ulme. Aga plaan nägi välja prinditult päris ilus.
See ilu ongi mu töö tugevaim külg vist :D Nüüd pean aga ootama järgmist nädalat, siis on projekti ettekanne, kus ma pean siis kõiki jalusta rabama, sest see tekst mida ma öösel ja varahommikul sinna kirjutasin...õõh. Aga see on nüüd tehtud ja muul polegi tähtsust.
Ma tahtsin koduskäimisest ka rääkida tegelikult.
Väga tore oli kodus olla. Kõik olid nii rõõmsad ka mind nähes.
Aga hea oli kõiki näha, kellega ma kokku sain ning ilusat talveilma oli ka tore nautida, sest siin Taanis on meil kevad (või sügis?). Lund pole igatahes. Ja kõige ägedam oli veel see, et ma nägin oma sõbranna väikest titat! Nii, et mul on hea meel, et ma ikka otsustasin jõuluks koju sõita.

Muideks Taani tagasi tulles mul vedas sajaga. Nagu ma enne olen maininud, siis mu lend sisaldas ainult käsipagasit, ehk siis 8 kg. Mu kohver oli 11,5 kg, pluss arvuti kott. Kui ma alguses arvasin, et seda ei kaaluta, siis ma eksisin. Kaaluti küll :D Selle tädi sõnad lennujaamas olid " oi see on nüüd küll palju rohkem kui 8 kg, aga olgu ma seekord lasen läbi" :D Huvitav kas ta tegi omale märkme kuhugi, et järgmine kord sellist asja ei oleks? Järgmine kord ma lendan Estonian Airiga hoopis. Ümberistumine on ikka tüütu.