eile ja täna.

Alustuseks tuleb juttu eilsest. Käisime peol. Saime poole 10 paiku õhtul peajaamas kokku ning suundusime peopaika. Täiesti juhuslikult leidsime üles koha, kus pidu toimus ning mitte sel aadressil, mis meile teada oli. Niisiis, millised toimingud pidime enne sisseminemist läbi tegema?
Kõigepealt näitasime IDkaarti turvale, kes mind pinksalt võrdles pildiga (al. 18 sai peole minna), sealt edasi ootasime veidi järjekorras ning siis...küsiti IDkaarti (jälle), siis kollast kaarti ning siis tehti veebikaga pilti ning näpujälg võeti ka. Liikusime edasi ning siis küsiti üliõpilaspiletit! Selline kontroll nagu oleks kuningannale külla läinud :D
Koht polnud eriti fancy, keldritaoline kohati :D Piljardit sai mängida, bänd oli, ning alates 11 tehti tantsuplats ka lahti. Bändis olid mingid karjuvad pudekad, kelle hääl jäi muusikale kõvasti alla. Üldse oli palju nooremaid inimesi seal...ma sain jälle end vanana tunda. Kuigi ma ilmselgelt ei näe 23 välja :D
Veel tähelepanekuid. Ma arvan, et enamus peokohtades, kus ma nüüd käinud olen, on lisaks tantsuplatsile võimalik näidata oma tantuoskusi ka "minilaval" ning mõnes kohas on ka "minilava" koos toruga. Eile üks neiu, a'la 18-19 aastane, näitas seal päris agarasti oma oskusi, mõned läksid isegi lavale ligemale, rahatäht näpus :D
Pidu iseenesest oli päris okei, ainult nii palju noori oli, aga vahepeal oli äge ka, sest me sattusime tantsima koos mingi grupiga, kus inimesed tantsisid väga hästi, oli näha, et nad naudivad seda, mida nad teevad...palju naeru ja nalja oli. Muusika valik oli põhiliselt hip-hop, rap, r'n'b ning kohati lasti retro backstreet boys'i ka ning Grease remix'i, mis club Tallinnaski koguaeg tuleb! :D
Meiega tulid veel tutvust sobitama kaks taani tüüpi, meist 2-3 aastat nooremad. See, kes minuga rääkis näitas päris agarasti oma huvi üles, tahtis tervet elulugu kuulda ning tegi igasugu muid žeste..:D
Umbes 1 paiku lahkusime ning linn oli rahvast täis!


Täna käisin ma muuseumis, koht nimega Cisternerne. Asub mu kodu juurest 8-10 minuti jalutuskäigu kaugusel, nii et tuli minna. Tegemist on modernse klaasikunsti muuseumiga, aga seal oli ka üks nö rändnäitus, mille autoriks oli taani skulptor Jørgen Haugens Sørensen.
Väga hirmuäratav koht oli iseenesest. Asub maa all, pime, külm ja niiske oli. Kuna lagedest tilgub vett, siis sinna olid tekkinud sellised purika taolised asjad, mis lisasid kohale juurde veel õudsust. See ajutine näitus ja need skulptuurid olid ka väga brutaalsed, aga kui aus olla, siis samas pole ma enne midagi nii huvitavat näinud. Näiteks, koerad, kelle näod ning keha olid ketki kisutud ja verised; või nöod , mis olid nagu valmis tehtud ning siis lihtsalt "ära rikutud"; või skulptuurid inimestest, aga erinevus oli, et nad nägid välja nagu oleks lõpetamata; või luukere pea mingi sinise asja otsas. Seal oli igasugu absurdseid asju. Ma kahjuks pilti teha ei saanud, polnud lubatud. Aga internetiavarustest võib näiteid leida.
Teine näitus, püsinäitus, oli klaasikunstist, mis oli väga ilus ning see õudne ruum sobis eksponeerimiseks ülihästi.
Kolmas näitus oli skulptuuride näitus, kus oli kujutatud tavainimesi. Kui tavaliselt tehakse skulptuur kellestki tähtsast, nagu Herakles või kuningas, siis seal olid lihtinimesed. Väga veider oli vaadata sellist asja tegelikult. Harjumatu.
Siis sai näitus otsa ning võis maa alt tagasi maa peale sooja minna, sest lõpuks oli juba nii külm.
Muide ma sain ka tuttavaks ühe Kanada tüdrukuga, kelle nime ma üritan siiamaani meenutada, kuna ta pakkus välja, et võiks kunagi koos ringi tsillida. Aga ma ei leia teda näoraamatust üles :D Kehv seis. Aga tore tundus, väga jutukas.

Õhtusöök.

Eile õhtul tuli välja, et täna toimub minu juures õhtusöök. Nii ma siis hommikul küsisingi Camilla käest, et kas see on okei. Ta polnud just vaimustuses, sest tal on homme eksam, aga ütles, et on okei. Niisiis algas mu hommukupoolik küpsetades. Ma olin juba enne valmis mõelnud, et ma teen kaneeliküpsiseid, aga ma arvasin et peaks veel miskit olema, niisiis tuuritasin internetiavarustes ning leidsin juustuskoonid, ning oligi menüü koos.









Alustasin küpsistest, tegin taigna valmis ja kõik tundus tore, aga pärast seda kui ma selle olin kapi peale laiali rullinu enam nii tore ei olnud. Ühesõnaga, pool taignast läks aia taha ning sh ka pooled küpsised. Sest see taigen ei tulnud enam kapi küljest lahti ja kõik läks metsa. Päris ei ajanud vihale ju. Selline tumba olengi.
No aga ma siis kuidagi mökerdasin selle taigna omavahel kokku ning küpsetasin ära. Teise poole taignaga olin ma juba targem, panin rohkem jahu, kuigi kippus ikka kapi külge jääma. Lõpptulemus oli igatahes see, et sellised nagu nad teise blogi pildil on, nad küll välja ei näinud. Aga maitsesid hästi. Kõik metsa läinud küpsised sain ise ära süüa :D












Siis oli aeg teha juustuskoone. Ma nimetaks neid juustukukliteks, sest sellised nad mul välja tulid. Kusjuures väga head ja lihtne on teha ka. Ma muutsin retsepti ka veidi, lisasin juustu ka taignale ning köömned panin ka peale, mis oli parim mõte, sest nad olid nagu täpp i peal.









Niisiis tuli oodata õhtut, katta laud ning pärast kõike seda tulidki mu kolm külalist - Marie koos sõbrannaga ning Kadi. Nad tõid endaga pizzat ning Kadi oli ka küpsetanud suupisteid, olid päris huvitavad. Aga õhtu möödus toredasti, saime jälle informatsiooni Prantsusmaa reisi kohta. Me lähme Bordeaux'i ja Nantes'i samuti. Ning sel ajal pidi seal olema sooja juba +25 kindlasti...mulle vist sobib ju :D
Kõik arvasid, et mul on toaga ikka väga vedanud ja ma pidin jälle nõustuma, kuulasime eesti ning prantsuse muusikat, rääkisime maast ja ilmast ning ämblikutest. Õnneks ma neid unes ei näinud.
Mul oli nii hea meel, et nad minu juurde tulid, väga ägedad on sellised koosolemise õhtusöögid!









Kesköö paiku mu külalised lahkusid.


Üks päev enne ma üritasin teha juustuküpsiseid. Tuli Kivipagari juustuküpsise isu ning siis arvasin, et ma ka äkki oskaks neid teha. Aga ei osanud. Välja tuli küll juustuküpsis, mis pärast külmkapisseismist maitses juba nagu päris normaalselt, aga polnud see mida ma ootasin. Aga ülimalt lihtne on neid teha ja vähe asju ka kulub.









Vahepal lugesin veel läbi raamatu "Päev algab öösel", milleks kulus mul umbes 7-8 tundi ning raamat oli läbi. Pooleli ka ei saanud jätta, oli päris huvitav, aga üldiselt oli lihtsalt nii hea lugeda eesti keelset ilukirjanduslikku teksti. See oli nagu tüüpilise ameerika filmi vaatamine, ainult et pildi võis täiesti ise omale silme ette manada.
Siis olen ma vahepeal avastanud omale uue seriaali vaatamiseks - "Bones" ehk "Kondid", seal on tegelikult päris naljakaid seiku ka, peale laipade :D

Lyngby ja Klampenborg.

Täna jälle kuu esimene pühapäev, mis tähendas, et sai rongidega tasuta sõita. Vihma muidugi sadas täna lõunapoole, aga õnneks midagi väga hullu polnud, sooja oli 14-15 kraadi ringis, õhtul kui ma 9 ajal kodu poole sõitsin oli pluss 8.
Aga läksin siis 12 ajal esialgu Lyngby'sse ning seal sain kokku Hannaga. Käisime kohalikus hiigelsuures kaubanduskeskuses shoppamas, kuni neljani, siis pandi poed kinni. Proovisin marupalju asju, aga ostsin ühe väike pluusi ainult. Tüüpiline.
Pärast shopingut seadsime sammu Hanna poole, umbes 5 km jalutamist, päris väsitav oli. Aga ma nägin väga ägedaid maju seal kandis, need olid mäe otsas ning garaaž oli mäe sees. Väga lahe. Lõpuks jõudsime siis kohale, nägin lapsi ja puha :D Natuke istusime ning siis läksime välja tagasi.
Plaanis oli minna parki uudistama. Hiigelsuur park oli ja tohutult palju kitsesid oli seal!
















Park oli iseenesest väga lage minu arvates, hobused kimasid ka seal ringi. Pargi keskpaigas oli mingi lossi moodi asi ka, kust avanes vaade merele! Me pidasime seal oma esimese pikniku.





































Mõne aja pärast võtsime suuna mere poole.









Meri oli täna udus, kohati oli väga raske eristada piirjoont mere ja taeva vahel, aga ikkagi oli ilus. No ja muidugi nägime me villasid mere ääres. Jalutad koduuksest välja ning astud põhimõtteliselt otse merre. Eestis seda luskust väga vist pole, sest ehituskeeld peaks olema või nii..
Siis jalutasime ühe vaate juurest edasi ning leidsime tõeliselt ägeda koha. See asus majade vahel, seal oli nö mini privaat (?) rand ning paadisild, pingiga, kuhu me ka siis istuma läksime. See oli tõeliselt äge koht, sellises kohas elaks küll..






























Me mõtlesime ka, et tulevikus ostame sinna ühe villa omale, mis see mõned miljonid siis ära ei ole. Eurodes ma mõtlen. Tegelikult see ei peagi päris villa olema, selline väike maja sobib ka, peaasi, et hommikul varba merre saaks kasta :D
Lõpuks pidime siiski sealt siiski ära minema, kadeduseuss sees, sest pimedaks hakkas juba kiskuma ning rongi peale pidi ka veel minema.
Õnneks läks hästi ning ei pidanud kaua ootama..rongid olid täna üpris tühjad tegelikult. Taanlased ei tahtnud vist vihmaga välja end ajada. Nõrgad :D

Sunny.

Käisin täna linna peal, jala linna, shoping ning tagasi. Nii palju inimesi oli linnas, tuhandeid! :D Ilm oli nii ilus, päike paistis ning hästi soe, mul oli igatahes mantliga marupalav. Shoppasin mitu tundi, aga mitte midagi ei ostnud, sest mitte üksi asi mulle ei sobinud ning mu jalad lõid ka tuld, nii et ei saanud eriti süveneda asjadesse ka. Ma olen vist kunagi maailma kõige ebamugavamad kingad omale soetanud, pisar oli silmas kui kodupoole tulin, viimased kilomeetrid tulin 1km/h :D
Homme lähen Lyngby'sse ja Hannale külla!

Block 3 peaaegu läbi.

Täna andsin ära siis oma kolmanda aine kirjutise. 23 lehekülge puhast kulda :D Tegelikult jäin ma ise rahule, tavaliselt see küll midagi head ei tõota, aga aine on ainult arvestatav, nii et läbi ju ikka ei kuku? Järgmisel reedel saab teada.
Hommikul läksin jala kooli ning tagasi tulin ka sama moodi, tõsiselt annab ikka tunda see kõndimine. Kohe näha, et pole pikalt jalgu alla saanud. Aga äärmiselt tore oli kõndida, päike paistis, linnud laulsid, lilled õitsesid...väljas on tõeline kevad!
Enne koju tulekut hüppasin poest ka läbi, mõtlesin piimasuppi teha, sest ma hommikul ei söönud midagi. Aga piima polnud. Niisiis läksin esimest korda Irmasse, üks kallimaid toidupoode siin, aga valik on hoopis teistsugune. Piim õnneks väga kallim polnud, 0,05 senti :D
Aga tulin siis koju, keetisin oma suppi ning vaatasin "Kättemaksukontorit", eile jäi nägemata kirjutamise pärast.
Siis mõtesin, et peaks ikka välja minema, sest päike paistsis nii ilusasti. Läksin Frederiksbergi parki jalutama. Võtsin oma fotokaamera ka kaasa, et temaga jälle sina peale saada, ning see õnnestus...me leidsime teineteist taas:D